Putini tervis on USA-s olnud president Joe Bideni administratsioonis arutelude teemaks pärast seda, kui luure koostas mai lõpus neljanda põhjaliku hinnangu. USA salastatud raportis öeldakse, et Putin näib olevat pärast aprillis toimunud kaugelearenenud vähiravi läbimist uuesti areenile tagasi tulnud, rääkisid kolm aruandeid lugenud USA luurejuhti Newsweekile.

Ametnike sõnul on hinnangutes kirjas ka see, et märtsis tehti Putinile atentaat ehk tapmiskatse.

Kõrged ametnikud, kes esindavad kolme erinevat luureagentuuri, tunnevad muret selle pärast, et Putin on oma võimu suhtes üha paranoilisem. See omakorda muudab Ukrainas toimuva prognoosimise raskeks ja ettearvamatuks. Kuid see on asi, mis muudab ka tuumasõja vähem tõenäoliseks.

„Putini haare on tugev, kuid mitte enam absoluutne,” ütles üks kõrgematest luureohvitseridest, kellel on aruannetele otsene juurdepääs. „Kremlis pole tema valitsemise ajal olnud kunagi intensiivsemat võimust kinnihoidmist, kõik tajuvad, et lõpp on lähedal.”

Kõik kolm ametnikku – üks riikliku luuredirektori DNI büroost, üks pensionil õhujõudude vanemohvitser ja üks sõjaväeluurest DIA – hoiatavad, et Venemaa juhi isoleeritus muudab USA luure jaoks Putini seisukorra ja tervise täpse hindamise keerulisemaks.

„Me teame, et seal on jäämägi, kuigi see on udu sees,” ütleb DNI esindaja, kes suhtles Newsweekiga e-posti teel ja palus tundlike teemade arutamisel anonüümsust.

„Üks meie parim luureandmete allikas kadus ära Ukraina sõja tagajärjel,” ütleb kõrge sõjaväeluure ametnik. „Putinil on olnud vähe kohtumisi välisriikide liidritega,” ütleb ametnik ja see omakorda välistab info, mida võib mõnikord silmast silma kohtudes saada. „Putini isolatsioon on seega suurendanud spekulatsioonide hulka.”

„Peame arvestama soovmõtlemise mõjuga,” hoiatas pensionil õhuväe juht. „Me saime – või ei saanud – karmi õppetunni seoses Osama bin Ladeni ja Saddam Husseiniga.”

Ratsutav ja hokit mängiv Vladimir Putin on aastaid olnud mehelikkuse ja elujõulisuse sümbol, Moskva poolt hoolikalt kujundatud isik, keda Kremli propagandistid kasutavad sageli Venemaa liidri ja tema Ameerika kolleegide vastandamiseks.

Siis aga võeti kasutusele väga pikk laud, mida Putin kasutas Kremlis olulistel kohtumistel fotode tegemiseks, mis sümboliseeris tema paranoiat ja hirmu.

Viimati oli pikk laud kasutusel Putini kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga 7. veebruaril, vaid kaks nädalat enne sissetungi Ukrainasse. Luurekogukonna jaoks sai pikk laud ja Putini käitumine Macroniga lähtealuseks, millega Venemaa presidendi allakäiku mõõta.

„Polnud enam mingeid käepigistusi, sooja suhtumist, ja me märkasime seda,” rääkis DNI esindaja. Ta ütles, et Prantsuse luure tegi kohtumisel ja Moskva-reisil palju tähelepanekuid, keeldudes täpsustamast seda, mida USA valitsusele teatati.

Edasi oli Putinil 21. aprillil kohtumine Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga, seekord väikese laua taga, toon üleni roheline ja rahulik. Paljud keskendusid avalikkuse tähelepanu alt kadunud olnud Šoigule. Kuid just Putin oli suure osa sellest kuust eemal olnud ja ta ei olnud täie tervise juures, istus toolil jäigalt ja hoidis parema käega lauast kinni.

Mõned vaatlejad järeldasid, et Venemaa juhil oli Parkinsoni tõbi. Teised väitsid, et see oli lihtsalt tema KGB väljaõpe, mis muutis tema tema asendi ja kõnni jäigaks, kus ta on alati valmis parema käega relva haarama. Videot uurisid hoolikalt luurekogukonna analüütikud, kellest mõned olid välja õpetatud panema diagnoosi eemalt ja teised on saanud väljaõppe psühhiaatria alal. Valge Maja jaoks analüüsiti palju luureandmeid: üksmeel oli, et Putin on haige ja tõenäoliselt suremas. Tundus, et ta näitleb. Arvatakse, et koroona isolatsioon aitas peita olukorda, mis oli alles nüüd paremini nähtav.

Järgmine oli 9. mai „Võidupüha” esinemine, kus kössitas märgatavalt paistes Venemaa liider. Putini tervis ja tema suutmatus (või vastumeelsus) kuulutada välja võit Ukrainas langesid kokku. USA luurekogukond nõustus, et tema olukord oli arvatust raskem ja tema füüsilisele kurnatusele vastas Venemaa enda kurnatus.

Kolm päeva hiljem ütles Ukraina luureteenistuse juht kindralmajor Kõrõlo Budanov telekanalile Sky News, et Putin on „väga halvas psühholoogilises ja füüsilises seisundis ning ta on väga haige”, lisades, et Kremlis plaanitakse Venemaa liidri kukutamist.

Samal ajal leidsid kinnitust kuuldused, et Kremli julgeolekutöötajad olid paljastanud plaani Putini mõrvamiseks. USA luure keskagentuur CIA ja välisluureteenistused said teateid rahulolematusest Vene võimuringkondades, aga ka Vene diplomaatide soovist Läände põgeneda.

„Keegi, keda kunagi peeti kõikvõimsaks, võitles nüüd tulevikuga, eelkõige enda omaga,” ütles DNI esindaja.

Kui Putini haigestumise kohta hakkas liikuma usaldusväärne luureteave, hoiatati USA liidreid, et nad ei teeks liiga kiireid järeldusi, kuna meenusid luure vead seoses Osama bin Ladeni ja Saddam Husseiniga, mis kujundasid USA poliitikat ja osutusid seejärel küsitavaks.

Saddami puhul oli küsimus selles, kas ta on psüühiliselt haige ja mida ta oma massihävitusrelvadega edasi teeb. Osama bin Ladeni puhul oli enne ja pärast 11. septembrit küsimus, kas ta oli suremas, tõenäoliselt neeruhaigusesse, ja kuidas see võib tema otsuseid mõjutada.

Kuigi USA luure teadis al Qaeda liidrist vähe (ja ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, mis oli teada enne Maailma Kaubanduskeskuse ja Pentagoni rünnakuid), oli tema tervislik seisund 1990. aastate lõpus pidevalt tähelepanu all. Kõige levinum kuulujutt oli, et bin Laden oli nõrk ja habras ning vajab regulaarset dialüüsi, mida ta end koopas varjates tõenäoliselt ei saaks. Pakistani president Pervez Musharraf kinnitas, et bin Laden on suremas ja sellega nõustusid teised Pakistani ametnikud, kes olid bin Ladeni luureandmete allikad.

Nende aastate jooksul oli Saudi Araabia valitsus alati valmis rääkima nende kaasmaalase kohta kuulujutte, mis olid alati negatiivsed, seades kahtluse alla tema saavutused ja vagaduse. Kuulujuttude kohaselt hooras ja pidutses noor bin Laden Beirutis ja Rivieras. Bin Laden ei lõpetanud ülikooli, ta katkestas õpingud. Bin Laden ei läinud tegelikult Afganistani pärast Nõukogude Liidu sissetungi. Bin Laden ei osalenud sõjas, kui ta Afganistani läks. Uudistemeedia korjas üles kõik need kuulujutud, nagu ka USA liidrid, jättes arvesse võtmata, et pakistanlased teatasid sellest, mis nende arvates hoiaks ära USA liigse keskendumise bin Ladenile, samas kui saudid arvasid, et tema au ja usulise pühendumuse mahategemine hoiaks ära tema eeskuju järgimise.

See, mis soovmõtlemises kaduma läks oli bin Ladeni mõju oma lojaalsete jüngrite üle: tema vastasseis Läänega oli ka nende vastasseis.

„See, mida Musharraf ütles omas [USA poliitikakujundajate jaoks] rohkem kaalu kui see, mida ütles CIA,” rääkis õhujõudude kõrge juht Newsweekile. „See, mida saudid räägivad oma Ameerika kolleegidele, võib omada uskumatut mõju. Seetõttu tahtsid paljud uskuda, et ta on haige, ega suutnud uskuda, et ta on karismaatiline juht, nagu ta oli.”

„Kas Putin on haige? Absoluutselt. Kuid me ei tohiks lasta tema surma ootamisel juhtida meiepoolset ennetavat tegevust. Putini järgne võimuvaakum võib olla maailmale väga ohtlik.”

Saddam Husseini peeti üheks kõige ohtlikumaks meheks maailmas, kuna CIA psühholoogilised hinnangud kujutasid teda hulluna, mehena, kes ei loobu kunagi oma massihävitusrelvadest, mehena, kes on nii vihatud ja haavatav, et ta magas iga öö eri voodis. Bushi administratsiooni juhid, kes arvasid, et teadsid paremini, ignoreerisid tõendeid selle kohta, et Saddamil ei olnud massihävitusrelvi.

Kuid CIA ei olnud ainuüksi süüdi vales veendumuses, et Iraagil on massihävitusrelvad. Välisliidrite kõrgetasemelistel hinnangutel oli tohutu mõju.

„Hosni Mubarak [Egiptusest], Abdullah [Jordaaniast], Kuveidi valitseja – nad kõik ütlesid Bushi administratsiooni juhtidele, et Iraagil on massihävitusrelvad,” rääkis pensionil õhujõudude juht. Kust said välisriikide juhid oma luureandmed? Saddam Husseinilt endalt: see oli Iraagi liidri tahtlik pettus, et veenda Bushi administratsiooni mitte sisse tungima ja taotlema režiimivahetust, kuna oli olemas oht, et ta kasutab massihävitusrelvi, kui nad seda teeksid.

Asjatundjad nõustuvad nüüd, et välisjuhtidelt saadud luureandmeid ei peetud luure keskagentuuris eriti tõeseks. Tekkis konflikt massihävitusrelvade olemasolu osas tehnilise analüüsi ja Bushi juhtkonna veendumuse vahel, et USA luurekogukond oli grupimõtlemise ohver ja et Saddami avalik eitamine massihävitusrelvade kohta on vale. Tegelikult olid valed tema konfidentsiaalsed sosistamised. See vastuolu viis lõpuks sõjani.

USA luurekogukonna poolt president Bidenile ja teistele kõrgetele juhtidele edastatud viimane hinnang väljendas Venemaa juhi osas pööret pärast seda, kui eelmine, umbes kaks nädalat varem koostatud aruanne kujutas teda raskelt haigena. Ühel päeval – 26. mail – tegi ta oma esimese avaliku visiidi Moskva sõjaväehaiglasse. Tal oli telefonikõne Itaalia peaministri Mario Draghiga. Ja ta rääkis video vahendusel Venemaa ärikonverentsil. Iga esinemist uuriti hoolikalt. Putinil oli sel esmaspäeval telefonikõne Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, kus nad arutasid võimalust kohtuda silmast silma Ukraina presidendi Zelenskiga.

Vene välisminister Sergei Lavrov lükkas eelmisel nädalavahetusel Prantsuse televisioonile antud intervjuus ümber igasuguse jutu Putini haigestumisest. „Ma ei usu, et terve mõistusega inimene võib kahtlustada sellel mehel mingeid haiguse või vaevuse tunnuseid,” ütles Lavrov Putini hiljutistele avalikele esinemistele viidates.

„Lavrovi väited, et kõik on normaalne, on samamoodi truuduseavaldus Putinile kui igasugune diagnoos, millega tuleb arvestada,” ütles sõjaväeluure ametnik. Ametniku sõnul esitatakse Putinile jätkuvalt väljakutseid nii tervise kui ka tema juhtimise osas.

Pärast käesoleva artikli avaldamist saatis riiklik julgeolekunõukogu Newsweekile pressiesindaja Adrienne Watsoni väite: „Info, et sellised luurekogukonna hinnangud on olemas või et neid on presidendile edastatud, ei vasta tõele.”

Kas bin Ladeni ja Saddamiga saadud õppetundidega arvestatakse Vladimir Putini puhul? Kas ta võitleb Kremli vastastega ja omaenda luureagentuuridega? Kas ta on tõesti suremas? Mis – või kes – tuleb järgmisena? Need on küsimused, millega Bideni administratsioon maadleb isegi siis, kui nad avalikult väidavad, et kuulujutud Putini surmast on vaid kuulujutud.

„Isegi kui nad nõustuvad, et luureteave [et Putin on suremas] on usaldusväärne,” ütles DNI kõrge juht, “ei saa nad jääda lootma tagandamisele ega anda märku oma toetusest Venemaale ilma Putinita.” Nii president Biden kui ka kaitseminister Lloyd Austin on andnud teada oma ihalusest mitte ainult režiimimuutuse, vaid ka Venemaa langemise järele ning mõlemad on sellest ajast peale oma delikaatseid avaldusi tagasi lükanud.

„Tuumarelvaga Venemaa on endiselt tuumarelvaga Venemaa, olenemata sellest, kas Putin on tugev või nõrk, võimul või mitte, ja soovimatus provotseerida teda või tema potentsiaalset järeltulijat arvama, et oleme põrgulikult valmis nende hävitamiseks, on oluline osa jätkuvast strateegilisest stabiilsusest,” ütles DNI ametnik.

Sõjaväeluure DIA juht väitis, et mõnes mõttes on Putini haigestumine või surm maailmale kasulik, mitte ainult Venemaa tuleviku või Ukraina sõja lõpetamise tõttu, vaid ka tuumasõja ohu vähendamiseks. „Nõrgestatud Putinil – ilmselgelt hääbuval juhil, kes ei juhi enam mängu – on vähem mõju oma nõustajate ja alluvate üle, näiteks kui ta annab käsu kasutada tuumarelva.”

Nagu ametnik selgitab, võib tugev Putin end läbi suruda, saada üle ministrite ja komandöride vastuväidetest. Kuid kahjustatud Putinil (ja siinkohal toob ametnik sarnase näitena Donald Trumpi), „sel, kes ei pruugi kõiki oma võimeid kontrollida, lihtsalt ei ole sellist mõju”.

„Putin on kindlasti haige… see, kas ta varsti sureb, on pelgalt spekulatsioon,” ütles DIA ametnik. „Siiski ei tohiks me olla kindlad. Me ei peaks tegelema omaenda kirjadele vastamisega, kui soovite, uskudes ainult luureandmeid, mis kinnitavad meie enda soovitud tulemust. Ta on endiselt ohtlik ja kaos on ees, kui ta sureb. Meil ​​on vaja sellele keskenduda. Olla valmis.”