USA keskpank otsustas tõsta juhtintressi lausa 0,75 protsendipunkti võrra. Viimati oli nii suur tõus 1994. aastal.

Keskpank põhjendas intressitõusu sellega, et mure inflatsioonisurve pärast on suurenenud, vahendab Helsingin Sanomat.

Otsus tähendab seda, et juhtintress tõuseb 1,50-1,75 protsendini. USA keskpank alustas intressitõusu märtsikuus, mil juhtintressi tõsteti 0,25 protsendipunkti võrra. Maikuus tõsteti intressi 0,50 protsendipunkti võrra.

Rahapoliitika karmistamine on tekitanud ohu, et USA majandus läheb langusse. Rahapoliitika karmistamine toob kaasa ettevõtete investeeringute ja kodumajapidamiste tarbimise vähenemise.

Paljud majandusteadlased on öelnud, et keskpank on liialt viivitanud intresside tõstmisega. Seetõttu on käesoleval aastal intressitõusud olnud tihedad ja suured.

Rahapoliitika karmistamine tuleneb inflatsioonisurvest, mis maikuus oli 8,6 protsenti ja aprillis 8,3 protsenti. Keskpanga pikaajaline siht on 2-protsendiline inflatsioon. Rahapoliitika karmistamine hakkab inflatsioonile mõju avaldama poole aasta pärast ja saavutab täieliku mõju aasta pärast.

Maikuus kallinesid USA-s põhiliselt energia, toit ja eluase. Energia kallines eelmise aasta sama ajaga võrreldes 35 protsenti, toit 10 protsenti ja eluase ligi 6 protsenti.

Inflatsioon tuleneb pakkumise vähenemisest ja nõudluse kasvust. Tarbijahindade kasvu tõttu aga kahaneb majapidamiste ostuvõime, kuna teatud summa eest saab osta vähem kaupu ja teenuseid kui varem. Kiire inflatsioon mõjub lisaks palgasaajatele halvasti veel ettevõtetele ja investoritele.