Koroonavaktsiiniga seotud kahjuhüvitisi on Soomes välja makstud rohkem kui teiste vaktsiinide puhul.
Soomes on saanud koroonavaktsiini enam kui 4 miljonit inimest. Väiksele osale neist on vaktsiin tekitanud pikaajalisi vaevusi nagu palavik, nahalööve või südamepõletik, mida peetakse ravimikahjudeks, vahendab MTV.
Maikuu lõpu seisuga oli Soomes makstud vaktsiinikahjude hüvitist 512 inimesele, selgub Soome ravimikahjude kindlustuse andmetest.
Äraütleva vastuse on saanud 940 hüvitise taotlejat.
Selleks, et hüvitist saada, peab olema ära tõestatud põhjuse-tagajärje seos. Lisaks on tingimus, et vaevus peab olema väldanud enam kui kaks nädalat.
Peamised põhjused hüvitiste maksmiseks on üldised vaevused ja allergiad. Koroonavaktsiinide kahjulikud kõrvaltoimed on enamasti leebed. Pooled vaevustest on üldised nagu pikaajaline palavik, käevalu või nahalööve.
Südamevaevuste tõttu on hüvitist saanud veidi üle 20 protsendi ja närvisüsteemi vaevuste tõttu 16 protsenti hüvitise saajatest.
Immuunsüsteemiga seotud häirete tõttu on hüvitist saanud 10 protsenti, lihas- ja liigesevalu tõttu 6 protsenti ning muude vaevuste tõttu 3 protsenti hüvitise saajatest.
Keskmine hüvitise summa on ligi 1000 eurot. Summad kõiguvad 600 ja 2000 euro vahel. Tšekkide alusel makstakse välja haiglakulud, lisaks hüvitatakse sissetuleku kaotus.
Porvoo naine Katja sai pärast koroona vastu vaktsineerimist harvaesineva allergilise reaktsiooni. Esimesed vaevused algasid 10 minutit pärast vaktsineerimist, kui ta oli vaktsineerimispunktis koos teiste vaktsineeritutega järelvalve all. Kurk ja keel hakkasid kipitama ning enesetunne oli imelik. Ta sai esmaabi ning võeti tervisekeskusse ja haiglasse jälgimisele. Olukord möödus mõne tunniga ja ta pääses õhtul koju.
Järgmisel päeval esines õhupuudust ja haiglast saadud antihistamiin ei parandanud enesetunnet. Õhupuudus oli nii tugev, et esimesed kaks nädalat suutis naine ainult istuda. Isegi tualetis käimine oli raske. Ta pidi magama poolistuvas asendis.
Naine käis oma vaevustega mitu korda arsti juures. Paari nädalaga olukord paranes, aga endine seis ei taastunud.
Naine tegi taotluse hüvitise saamiseks ja poole aasta pärast sai 1000 euro suuruse hüvitise ajutise kahju eest.
Otsuses oli kirjas, et hingamisraskused, silmade sügelus, peavalu, nahalööve ja väsimus on vaktsiinist tingitud hüvitatav isikukahju.
Praegu on naise olukord parem, aga endiselt esineb hingamisraskusi. Ta oli varem aktiivne sportlane, aga nüüd on raskusi koormusega. Samas ei kahetse ta vaktsiini võtmist. Ta kartis haiguse rasket vormi ja lasi end uuesti vaktsineerida teise tootja vaktsiiniga. Teisel korral vaevusi ei järgnenud.
Naine räägib, et ei kahetse. Ta usub jätkuvalt meditsiini ning suhtub positiivselt vaktsiinidesse. Samas ta loodab, et ka teised inimesed saaksid abi, kel esinesid vaevused pärast vaktsineerimist.
Koroonavaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete eest on välja mõistetud rohkem hüvitis kui teiste vaktsiinide eest. Tavaliselt ei ole vaktsiinidega seotud nii palju vaevusi ja lööbeid. Näiteks gripivaktsiiniga seoses tehakse aastas vaid 5-15 kahjuteadet ning muude vaktsiinidega seoses üksikuid teateid.
Suure taotluste arvu tõttu on koroonavaktsiinide kahjude menetlemine üle koormatud. Keskmine menetlusaeg on praegu 4 kuud. Osa juhtumite puhul läheb vähem, osade puhul rohkem aega. Kõige rohkem läheb aega kõigi vajalike dokumentide saamiseks.
Terviseameti peaarst Hanna Nohynek peab võimalikuks, et koroonavaktsiinidega on seotud rohkem kahjulikke kõrvaltoimeid. Näiteks anafülaktilise šoki ehk ägeda allergilise reaktsiooni saab üks sajast tuhandest vaktsineeritust. Muude vaktsiinide puhul on see üks miljonist.
Nohynek ütles, et mRNA vaktsiinid on väga tõhusad, seetõttu esineb rohkem põletikulisi reaktsioone. On ka võimalik, et koroonavaktsiinide puhul tehakse teateid rohkem, kuna tegemist on uue vaktsiiniga.
Nohyneki sõnul tuleb juhtumite arvu vaadata suhtes antud vaktsiinidooside arvuga. Soomes on antud üle 12 miljoni koroonavaktsiini doosi. Kui seda arvestada, siis on kahjude hulk väike võrreldes saadud kasuga, mis on aidanud ära hoida raskeid haigusjuhtusid ja surmasid. Oluline on vaktsiinide puhul see, et kasu oleks suurem kui võimalik kahju.
