Rootsis võivad kinnisvara hinnad langeda lausa 20 protsenti, kinnitas riigile kuuluva Rootsi panga SBAB peaökonomist Robert Boije väljaandele Dagens Nyheter.

Hinnad võivad langeda 15-20 protsenti ja seda 2024. aastaks. Käesoleva, 2022. aasta lõpuks võib langus olla 10 protsenti.

Kinnisvara hinnalangus on seotud intressimäärade tõusuga. Kõige kiiremini langeb kinnisvara hind Stockholmi piirkonnas.

Turul on tekkinud suur kinnisvara pakkumine, mida seosestatakse müügi huviga enne suurt hinnalangust.

Rootsi ja Soome liiguvad majanduslikult samas rütmis. Nüüd ollakse ka Soomes mures kinnisva hinna languse pärast.

Soomes aga asjatundjad sellist suurt hinnalangust ei prognoosi nagu see võib juhtuda Rootsis. Esiteks on põhjus selles, et Rootsis on hinnad viimastel aastatel kiiremini kerkinud. Kui Rootsis on olnud hinnatõus alates 2020. aasta algusest 20 protsenti, siis Soomes vaid 7 protsenti. Lisaks on Soomes mitmeid piirkondi, kus kinnisvara on juba odavnenud aastaid. Rootsis on aga hinnad kerkinud.

Teiseks on Rootsi majapidamised Soome omadega võrreldes rohkem võlgu. Ka kinnisvaralaenud on Rootsis suuremad ja tagasimakse ajad pikemad.

Kui soomlastel on keskmiselt kinnisvaralaenu võetud aastapalgaga võrreldavas summas, siis Rootsis on summad kaks korda suuremad.

Kolmandaks on Rootsi tsükkel veidi Soomest ees ning Rootsis on intresse juba kergitatud. Ühtlasi prognoositakse Rootsis suuremat intressitõusu kui eurotsoonis.

Otsest mõju Rootsi kinnisvaraturu hinnalangusel seega Soomele pole. Kinnisvaraturg pole riigiti omavahel nii seotud nagu aktsiaturg. Näiteks oli Rootsis hinnalangus ka 2018. aastal ja see Soomet ei mõjutanud.

Soome ja Rootsi majandus ja rahandus on aga omavahel tihedalt seotud. Rootsi on Soome suurim kaubanduspartner. Kui Rootsi majandus nõrgeneb, siis satuvad sealsed pangad raskutesse ja tööpuudus suureneb – see võib omakorda avaldada mõju Soomele.

Seega võib Rootsi kinnisvaraturul toimuv mõjutada ka Soomet. Rootsi ja Soome pangad peaks aga languse välja kannatama.