Viimastel aastatel on kuumad suved Eestis ja lähiriikides muutumas pigem normaalsuseks kui erandiks. Paljud naudivad troopilise kuumusega öid, kus terrassil saab istuda hommikuni ja plätud on mitu kuud kõige mugavamaks jalavarjuks. Kuumus ongi teatud maani nauditav, kuid kahjuks ei ole meie kliimas kasvanud inimesed selliste temperatuuridega kohastunud. Mereäärne kuumus on niiske nagu saunas, mis muudab selle eriti raskesti talutavaks.
Kuumalaine ajal püsivad ka veetemperatuurid erakordselt kõrged, mis takistavad öiste õhutemperatuuride langemist. Kõige suuremat terviseriski tekitavadki pigem soojad ööd, mis ei võimalda inimestel kuumusest puhata ja taastuda.
Oluline on hästi puhata
Kuigi eelistatud toasoojus on individuaalne, siis kõige paremini ja sügavamalt puhkame 16°C – 18°C temperatuuriga. Soojemas kliimas tekivad kergesti unehäired, mis toovad omakorda kaasa meeleolu languse, väsimustunde ning täiendava koormuse südamele.
Kui vähegi võimalik, tuleks ruume jahutada või magada värskes õhus. Selleks sobib hästi mugav aiamööbel Eestist, millele saab paigaldada putukate kaitseks sääsevõrgu. Hästi sobivad ka mugavad diivanid või mõnus kokkupandav lamamistool, mida paigutada näiteks verandale või suvekööki, kus tuul paremini läbi käib.
Sportida tuleks varahommikul
Kõige suuremat kahju oma südamele teevad tervisesportlased, kes ei adu, millist koormust tekitab meie organismile suures kuumuses jooksmine. Väga sageli mõeldakse, et päevitan ja spordin samal ajal, mis saaks veel toredam olla. Igasugune sportimine on vajalik ja soovitatav, kuid parem oleks eelistada varahommikuid ja hilisõhtuid, kui temperatuurid on veidi langenud.
Enda enesetunnet tuleks igal juhul pidevalt jälgida ning anda kehale vajalikku puhkust. Kõige rohkem kannatab palavuses vastupidavus ning vedelikku kiputakse tarbima pigem vähe. Müts ja riided soovitatakse teha kohe märjaks ja võtta seljakotiga piisavalt vett kaasa.
Laste ja lemmikloomade autosse jätmine on lubamatu
Isegi avatud akendega autos tõuseb temperatuur minutitega eluohtlikule tasemele. Ülimalt oluline on mitte jätta autosse väikelapsi ega lemmikloomi. Eriti ohtlikud on asfalteeritud linnatänavad ja parkimisplatsid, kus päike kütab maapinna väga kiiresti oluliselt kuumemaks kuni näiteks puude varjus asuval platsil.
Last ega lemmiklooma ei tohi mingil juhul autosse jätta ka varjus, sest temperatuur tõuseb ka seal juba tunni ajaga kriitiliselt kõrgeks. USA-s on kuumarabanduse saanud ka imik, kes jäeti autosse 18-kraadise välistemperatuuriga, seega igal juhul on nii magavate laste kui lemmikloomade autosse jätmine lubamatu.
Kuumalaine kriteeriumid Eestis
Kas tead, milliste kriteeriumite alusel hinnatakse Eestis kuumalaineid?
Esimese taseme kuumahoiatus antakse siis, kui oodata on kolme päeva vältel maksimaalset õhutemperatuuri rohkem kui 27°C või ööpäeva keskmine ei lange alla 20°C.
Eriti ohtlik ehk teise taseme kuumahoiatus antakse siis, kui kolme järjestikuse päeva maksimaalsed temperatuurid tõusevad üle 30°C või ööpäeva keskmine on 25°C või rohkem.
Kuumarabandusest annab märku kuiv nahk, tõusnud kehatemperatuur, nõrkus, väsimus ja peavalu. Sümptomite ilmnemisel tuleks jahedas ruumis pikali visata ja asetada otsa ette külm, märg rätik.
