Kole lugu: Ukrainas möllab haigus, mis tapab iga teise

eestinen

Ukrainas Vene vägede poolt okupeeritud Mariupolis levib koolera, mis tapab ilma vastava ravita iga teise haigestunu.

Mõned päevad tagasi rääkis Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko, et iga päev tuuakse haiglasse 10-15 patsienti, kel on verise kõhulahtisuse ehk koolera tunnused.

Andriuštšenko sõnul ei pakuta okupeeritud territooriumi haiglates vajalikku ravi ning patsiendid saadetakse koju, mis võib neile saada saatuslikuks, vahendab Ukraina infoagentuur.

Koolera puhul on peamine sümptom tugev kõhulahtisus, mis põhjustab vedelikupuuduse. Seda põhjustab bakter Escherichia coli, mis tekitab mürki Shiga. Bakter levib põhiliselt väljaheidete ja saastunud toidu kaudu.

Soome terviseameti andmetel pole üllatav, et Ukrainas levib koolera. Olukordades, kus hügieeni tase langeb, hakkab haigus levima. Sellises olukorras levivad kõik kõhuhaigused, vahendab Iltalehti.

Mariupolis on valdav enamus hoonetest hävinud. ÜRO andmetel on joogevesi linnas segunenud reoveega, mis annab tunnistust koolera ohust. Koolera bakter on elujõuline ning levib seal, kus vesi ja toit on saastunud väljaheidetega.

Koolera ohtu suurendavad matmata jäänud surnukehad ja viimata jäänud prügi. Varem on olnud juttu, et Mariupolis on kuhjatud surnukehasid isegi toidupoodidesse.

Koolera ohtu suurendavad igasugused konfliktid ja looduskatastroofid, kui puhast vett pole saada ja kriitiline taristu on hävinud.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel haigestub koolerasse 1-4 miljonit inimest aastas ja surmajuhtumeid on mõnekümnest tuhandest kuni 150 000-ni.

Koolerat ravitakse põhiliselt vedelikku manustades. Koolera võib tappa patsiendi ravi puudumise korral mõne tunniga. Seetõttu on vaja koolera puhul anda inimestele vedelikku.

Haigustunnused sõltuvad inimesest. Suuremal osal on haigus leebe või üldse ilma haigusnähtudeta. Nad võivad aga nakatada teisi, kuna bakterid on väljaheite sees elujõulised mitu päeva.

Kõhuhaigused on ohtlikumad lastele ja vanuritele. Koolera muudab ohtlikuks organismi kuivumine, sest haige võib kaotada 20 liitrit vedelikku päevas.

Pädeva ravi korral pole koolera ohtlik. Ravi korral sureb vaid ligi 2 protsenti patsientidest. Ilma ravita aga võib koolera tagajärjel surra iga teine haigestunu.

Koolera ärahoidmiseks on oluline hügieen ehk korras käimlad, toimiv jäätmekäitlus ja puhas joogivesi.

Jutud koolera levimisest Mariupolis hakkasid levima juba juunikuu algul, mil asjast teatas Briti luure. Mariupoli ukrainlasest linnapea Vadõm Boitšenko ütles 10. juunil intervjuus BBC-le, et linnas levivad mitmed haigused. Ukraina ametivõimudel on aga piiratud pääs Mariupolisse, mistõttu pole olukorda võimalik kontrollida.

Mariupolis Vene vägede poolt ametisse pandud juhtkond on eitanud koolera levikut linnas, kuigi inimesi testitakse regulaarselt.

Kommentaarid
(Külastatud 7,420 korda, 1 külastust täna)