Bulgaaria peaminister Kiril Petkov andis teada, et Bulgaaria ei saada Ukrainale raskerelvastust, kuna Bulgaaria „on teinud piisavalt”, et anda humanitaarabi.
„Teeme seda, mida oleme lubanud, ja pole vaja debatti iga kahe nädala tagant uuesti käivitada,” ütles Petkov täna teisipäeval, 7. juunil kohalikule meediale. „Oleme toetanud saabuvaid põgenikke, oleme saatnud kõikvõimalikku humanitaarabi, oleme tegelenud ka Ukraina raskerelvade remondiga ja oleme läinud kaasa kõigi Venemaa-vastaste sanktsioonidega.”
„Oleme teinud piisavalt ja jätkame Ukraina toetamist,” ütles Petkov vastuseks Kiievi palvele anda sõjalist abi, vahendab Newsweek.
Bulgaaria on vältinud relvastuse saatmist Ukrainale alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril, pidades samal ajal läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teistsuguse lepingu sõlmimiseks, mis võimaldab Bulgaaria tehaste kasutamist Ukraina raskerelvade parandamiseks ja riigi Varna sadama kasutamist Ukraina teravilja transportimiseks.
Petkov esitas oma seisukoha vaid mõni päev pärast seda, kui Ukraina suursaadik Bulgaarias Vitali Moskalenko ütles, et riigil on nõukogude-aegset relvastust, mis võib aidata Ukrainat kaitsta, ning saatis kirja, milles palus Petkovil oma seisukoht ümber vaadata.
Petkovi märkused on kooskõlas Bulgaaria Sotsialistliku Partei juhi Kornelia Ninova’ga, kes ütles, et „välisministeeriumil ei ole vaja esmaspäeval Ukraina nõudmisi täita”.
„See teema on lõpetatud,” ütles Ninova.
Bulgaaria on vältinud Ukrainale sõjalise abi saatmist, et vältida lõhe süvenemist Euroopa Liitu pooldavate ja Kremli-meelsete parteide vahel Bulgaaria valitsuses. Ninova partei on varem ähvardanud koalitsioonist lahkuda, kui Bulgaaria varustab Ukraina armeed raskerelvadega.
Bulgaaria keeldumine sõjalise abi andmisest tuleb ajal, mil mitmed Euroopa riigid soovivad sõjale kiiremat ja diplomaatilist lahendust.
Reedel, mil tähistati Ukraina sõja 100. päeva, kutsus Prantsusmaa president Emmanuel Macron Ukrainat mitte „alandama” Venemaad ja võimaldama Venemaa presidendile Vladimir Putinile väljapääsu oma „ajaloolisest ja põhimõttelisest veast”, milleks oli sissetungi käsu andmine.
„Me ei tohi Venemaad alandada, et päeval, mil lahingud lõpevad, saaksime diplomaatiliste vahenditega rajada väljapääsu,” ütles Marcon Prantsuse ajakirjandusele. „Olen veendunud, et Prantsusmaa roll on olla vahendaja.”
Selle peale ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles: „Üleskutsed vältida [Venemaa] alandamist võivad ainult alandada Prantsusmaad ja kõiki teisi riike, kes sellega kaasa lähevad.”
