Teadlaste väitel on ahvirõugete viirus nii palju muteerunud, et levib väga kiiresti. Tegemist pole enam päris sama viirusega, mis kunagi levis vaid Aafrikas.

Käesoleval kuul on viirus levinud juba 17 riiki ja tegemist on enneolematu üleilmse puhanguga. Teadlased on mures, kuna näib, et viirus on õppinud inimeste seas kergemini levima, vahendab Daily Mail.

Portugali viroloogid, kes on viinud ahvirõugetega läbi koroona-laadseid uuringuid, et jälgida viiruse arengut, väidavad, et praegu ringlev tüvi on väga sarnane Suurbritannias neli aastat tagasi välja ilmunud tüvega.

Proovid, mis võeti mõnedelt uue haiguspuhangu patsientidelt, viitavad sellele, et viirus on pärast seda muteerunud veel 50 korda.

Teadlased märkisid, et seda on „palju rohkem, kui võiks oodata, arvestades ortopoksiviiruse arvatavat muteerumise määra”. Samuti hoiatasid nad, et „evolutsiooniline hüpe” – nagu toimus koroona Omicroni tüve puhul – võis tekitada „hüpermutatsiooniga viiruse”.

Portugali terviseamet analüüsis ahvirõugete tüvesid ja leidis, et et mitut riiki hõlmav haiguspuhang on „tõenäoliselt pärit ühest allikast” mõnel ulatusliku levikuga üritusel.

Portugali teadlased tuvastasid, et praegu maailmas ringlev tüvi on tihedalt seotud sama Lääne-Aafrika tüvega, mis viidi Nigeeriast Suurbritanniasse, Iisraeli ja Singapuri aastatel 2018 ja 2019. Samas on viirusel keskmiselt 50 lisamutatsiooni, võrreldes eelmiste haiguspuhangutega tuvastatud juhtumitega.

Seda on „palju enam, kui võiks oodata”, võttes aluseks muutused ortopoksiviiruste perekonnas, kuhu kuuluvad ka rõuged, kuid mitte tuulerõuged.

Vaatamata kiirele levikule pole aga ahvirõuged saavutanud veel koroona leviku kiirust. Ahvirõugete põhjustatud haiguse sümptomid on leebed ja on olemas efektiivne vaktsiin.