Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud põhjaliku muutuse Soome julgeolekukeskkonnas ja nõuab viivitamatuid meetmeid kaitsevõime tugevdamiseks. Täiendavalt rahastatakse kaitsevarustuse hankeid, personalikulusid, täiendusõppuste korraldamist ja vabatahtliku riigikaitse riigiabi. Rahastus tagab kaitseväe tegevuse taseme ja valmisoleku.

Seoses tegevuskeskkonna muutusega on valitsuse 2022. aasta teisest lisaeelarvest kaitseministeeriumi haldusalas ette nähtud täiendavat rahastust kokku ligikaudu 669,4 miljonit eurot, millest 176 miljonit suunatakse kaitseväe tegevuskuludeks ja 490 miljonit eurot kaitsevarustuse kiireks hankimiseks.

Pikemaajaliste ostude jaoks on kaitsevõime parandamiseks aastatel 2022-2027 planeeritud kulutuste summa ligikaudu 1,7 miljardit eurot. See hõlmab tanki- ja õhutõrjerelvi, hävitajate varustust, suurtükiväe laskemoona, välilahinguvarustust ning mere- ja õhutõrje rakette. Vabatahtliku riigikaitse riigiabi suurendatakse tänavu veidi alla 3,2 miljoni euro võrra.

Lisaks sisaldab lisaeelarve käibemaksukulude, jooksvate ostude maksete ja vahetuskursikulude muudatusi ning muid tehnilisi eraldisi. Hävitajate ost lükkub edasi, nii et 2022. aastaks eraldatud 1,5 miljardi euro suurune iga-aastane osamakse kantakse üle.