Soome valitsuse siseinfo põhjal kaalutakse maksulangetusi. Hinnatõus on olnud ligi 6 protsenti aastas ja toidu ning kütuse hind on tõusnud kõrgustesse.
Ukraina sõda on toonud kaasa stagflatsiooni ohu. See tähendab seisakut, kus tööjõu tootlikkus ei kasva, aga hinnad kerkivad. Kui tootlikkus ei kasva, pole ettevõtetel ja avaliku sektori tööandjatel võimalik palka tõsta, vahendab Iltalehti.
Samal ajal on aga kodumajapidamiste olukord üha raskem. Näiteks lastega peredes võib tegelik hinnatõus olla 10-20 protsenti.
Toidu, kütuse, elektri ja kinnivarahoolduse hinnad on sööstnud üles. Kui siia lisada veel harrastustega seotud ja teenuste hinnatõus, siis võib peredel olla hinnatõus üle 10 protsendi.
Sellist olukorda suudavad kodumajapidamised välja kannatada vaid lühikest aega.
Avaliku sektori töövõtjad on juba nõudnud suuremat palgatõusu kui see, mis on varem kokku lepitud. Omavalitsustes oli 2021. aastal keskmine ehk mediaanpalk 3040 eurot. Palka tahetakse tõsta juba juunikuust 76 euro võrra. Iga hooldaja või õpetaja palk oleks kohe kerkinud 2 protsendi võrra.
Lisaks sellele aga tahavad omavalitsustöötajad palgatõusu 5,1 protsenti aastas ja seda 5 aasta jooksul. Kokkulepet pole saavutatud ja palgavaidlus jätkub sügisel.
Praegu mõeldakse nii ametiühingutes kui Sanna Marini valitsuses seda, kas olukorda oleks võimalik lahendada maksuleevendustega. Üks protsent tulumaksu langetust vastab ligikaudu 3 protsendi suurusele palgatõusule. Niipalju suurendab maksulangetus palgatöötajate ostujõudu.
Kui valitsus sellega nõustub, tähendab see ligi miljardi euro suurust maksuleevendust aastas. Seeläbi parandatakse hooldajate ja õpetajate ostujõudu.
Maksusoodustus puudutaks kõiki palgasaajaid. Valitsuse liige, justiitsminister ja Rootsi erakonna juht Anna-Maja Henriksson on juba vihjanud maksuleevenduse võimalikkusele. Tema väitel on see eriti aktuaalne praegu, mil hinnad tõusevad ja igapäevased kulud kasvavad. Valitsuse ülesanne on kaitsta inimeste ostujõudu. See tähendab, et töö ja pensionide maksustamist tuleks vähendada.
Valitsus otsustaks maksulangetuse ära sügisel, kui pannakse kokku uut eelarvet. Otsus võib jõustuda 2023. aasta kevadel, kui tööandjad ja töövõtjad omavahel kokkuleppele jõuavad.
Peaminister Marinile ja rahandusminister Annika Saarikkole annaks maksulangetus võimaluse võtta enne valimisi ära argumendid opositsioonis olevalt koonderakonnalt Kokoomus. Koonderakonna juht Petteri Orpo ütles juba eelmise, 2021. aasta sügisel, et erakond kavatseb langetada tööjõumakse, kui võidab valimised 2023. aasta kevadel ja moodustab valitsuse.
Maksulangetusega saaksid Marin ja Saarikko lahendada praeguse hooldajate ja õpetajate palgakriisi ning samas parandada oma positsioone valimistel.