Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lisada ELi piiravate meetmete ehk sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. Samuti tegi komisjon ettepaneku uute rangemate vara sissenõudmise ja konfiskeerimise eeskirjade kohta. Tänaste ettepanekute eesmärk on tagada, et sanktsioone rikkuvate isikute ja üksuste vara saaks tulevikus tegelikult konfiskeerida.
Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „ELi sanktsioonidest tuleb kinni pidada ja karistada neid, kes püüavad neist mööda hiilida. ELi sanktsioonide rikkumine on raske kuritegu ja sellele peavad järgnema tõsised tagajärjed. Selle kehtestamiseks on vaja ELi-üleseid õigusnorme. Liiduna seisame oma väärtuste eest ja Putini sõjamasin peab selle rahastajatele kõvasti tasku pihta käima.“
ELi sanktsioonide rikkumise kriminaliseerimine ELis
Esiteks teeb komisjon ettepaneku lisada sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. See võimaldab kehtestada süütegude ja karistuste kohta kogu ELis ühised põhinõuded. Sellised ühised ELi eeskirjad lihtsustaksid omakorda sanktsioonide rikkumiste uurimist, nende eest vastutusele võtmist ja karistuste määramist kõigis liikmesriikides.
Sanktsioonide rikkumine vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kuna see on enamikus liikmesriikides kuritegu. Samuti on tegu eriti raske kuriteoga, kuna see võib põlistada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning sellel on selge piiriülene mõju, mis nõuab ühtset reageerimist ELi ja üleilmsel tasandil.
Ettepanekule lisatud teatises ja selle lisas kirjeldab komisjon ka tulevase kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi olemust. Võimalikud süüteod võivad hõlmata järgmist: osalemine tegevuses, mille eesmärk on otseselt või kaudselt sanktsioonidest kõrvale hiilida, sealhulgas vara varjamise teel; sihtisikule või -üksusele kuuluvate, tema valduses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite külmutamata jätmine; kauplemine kaubanduskeeluga hõlmatud kaupadega, näiteks nende import ja eksport.
Kui ELi liikmesriigid lepivad kokku komisjoni algatuses ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta, esitab komisjon lisatud teatisel ja selle lisal põhineva seadusandliku ettepaneku.
Vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitlevate ELi õigusnormide laiendamine ELi sanktsioonidele
Teiseks esitab komisjon vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi ettepaneku. Selle põhieesmärk on tagada, et kurjategijad jäetakse ilma nende ebaseaduslikust tulust ja piiratakse nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. Neid õigusnorme kohaldataks ka sanktsioonide rikkumise suhtes, mis aitaks rikkumisest saadud tulu jälitada, külmutada, hallata ja konfiskeerida.
Kuritegeliku vara sissenõudmise norme ajakohastatakse järgmiselt:
- laiendatakse kriminaaltulu jälitamise talituste volitusi, et kiiresti jälitada ja tuvastada nende isikute ja üksuste vara, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone. Neid volitusi kohaldatakse ka kuritegeliku vara suhtes, sealhulgas vara kiire külmutamise teel, kui on oht, et vara võib kaduda;
- laiendatakse vara konfiskeerimise võimalusi suurema hulga kuritegude eest, sealhulgas ELi sanktsioonide rikkumise eest;
- kõigis ELi liikmesriikides luuakse kriminaaltulu jälitamise talitused, et tagada külmutatud vara väärtuse säilimine, võimaldades müüa külmutatud vara, mis võib kergesti amortiseeruda või mida on kulukas ülal pidada.
Taustteave
Piiravad meetmed (sanktsioonid) on oluline vahend, mille abil kaitsta rahvusvahelist julgeolekut ja edendada inimõigusi. Selliste meetmete hulka kuuluvad vara külmutamine, reisikeelud, impordi- ja ekspordipiirangud ning piirangud pangandus- ja muudele teenustele. Praegu on ELis kehtestatud rohkem kui 40 piiravate meetmete režiimi ja selliste meetmete rikkumist kriminaliseerivad õigusnormid on liikmesriigiti erinevad.
Liit on kehtestanud hulga piiravaid meetmeid Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja äriühingute suhtes ning valdkondlikud meetmed, millest mõned pärinevad 2014. aastast. Et parandada selliste piiravate meetmete täitmise tagamise koordineerimist ELi tasandil, asutas komisjon varade külmutamise ja arestimise töörühma. Lisaks liikmesriikidevahelise koordineerimise tagamisele püüab töörühm leida tasakaalu piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vahel. Praeguseks on liikmesriigid teatanud külmutatud varadest 9,89 miljardi euro väärtuses ja blokeerinud 196 miljardi euro väärtuses tehinguid. 11. aprillil käivitas Europol koos liikmesriikide, Eurojusti ja Frontexiga operatsiooni Oscar, et toetada finants- ja kriminaaluurimisi, mis puudutavad ELi sanktsioonidega hõlmatud isikutele ja juriidilistele isikutele kuuluva kuritegelikku vara.
Komisjon avaldas täna ka eduaruande ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamise kohta, milles rõhutatakse julgeolekuohtusid, mis tulenevad Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjast Ukraina vastu. Aruandes rõhutatakse vajadust kooskõlastatud ELi lähenemisviisi järele mitmes küsimuses ning tuuakse esile, et organiseeritud kuritegevuse tõkestamine on üks ELi peamisi prioriteete julgeolekuliidu tagamisel kõigile.