Kui ahvirõugete levikut ei piirata ja nakatuvad loomad, siis muutub haigus endeemiseks, ehk selle levikut pole võimalik enam peatada, hoiatab Euroopa haiguste kontrollikeskus ECDC.

ECDC avaldas ohuhinnangu, mille kohaselt on haigus endeemiline praegu vaid Lääne- ja Kesk-Aafrikas, kus inimesed nakatuvad pidevalt. Enne käesolevat, 2022. aastat oli ahvirõugeid tuvastatud väljaspool Aafrikat ainult üksikutes riikides: USA, Ühendkuningriik, Iisrael ja Singapur.

Praegu pole teada, millise looma või loomade kaudu viirus levib.

„Kui nakkus levib inimeselt loomale ja viirus hakkab levima loomade hulgas, on oht, et haigus võib muutuda Euroopas endeemiliseks,” seisab ECDC teadaandes. „Seetõttu peavad omavahel koostööd tegema inim- ja veterinaar-tervishoiuasutused, et jälgida nakkusega kokku puutunud lemmikloomi ning vältida nakkuse edasikandumist metsloomadele.”

Viirus arvatakse praegu levivat teiste meestega seksivate meeste hulgas, kuigi Maailma terviseorganisatsiooni uute ja zoonoosiviiruste ekspert Van Kerkhove hoiatas, et järelevalve on keskendunud praegu seksuaaltervise kliinikutele. Kui järelvalve laieneb, siis leitakse tõenäoliselt ka muid juhtumeid.

Ahvirõuged on rõugeviirus ja seotud rõugeid põhjustanud variola viirusega. See kunagine kardetud haigus kuulutati 1980. aastal likvideerituks. Ahvirõugete sümptomid on sarnased, kuid leebemad kui rõugetel.

Nakatunud inimestel tekivad gripilaadsed sümptomid – palavik, valud, külmavärinad – aga ka lümfisõlmede turse. Ühe kuni kolme päeva jooksul pärast palaviku algust ilmneb iseloomulik lööve, mis algab sageli näol. Paljud muud haigused võivad põhjustada lööbeid, kuid ahvirõugete lööbel on mõned iseloomulikud tunnused, eelkõige asjaolu, et peopesadele võivad tekkida vesivillid ehk vesiikulid. Praeguse haiguspuhangu ajal on mitmed inimesed teatanud, et neil on olnud villid suguelunditel.

Riikides, kus ahvirõuged on endeemiline ehk levib ulatuslikult, levib viirus inimestele peamiselt nakatunud loomade kaudu, kui inimesed tapavad loomi või valmistavad loomalihast toitu (nn bushmeat).

Kui viirus jõuab inimesteni, võib inimeselt inimesele edasikandumine toimuda hingamisteede kaudu piisakeste – viirusega kaetud sülje kaudu, mis võib nakatada silmade, nina ja kõri limaskestasid – või kokkupuutel ahvirõugete villide või kehavedelikega, kus viirus siseneb nahavigastuste kaudu. Nakatuda võib ka kokkupuutel ahvirõugete villidest pärineva vedelikuga saastunud riiete või voodipesuga.