Kuigi vaktsineerimine pidi koroonasurmade arvu vähendama, on Soomes tänavu esimese kolme kuuga surnud rohkem koroonapatsiente kui terve eelmise 2021. aasta jooksul kokku.
Kolme kuuga on surnud Soomes üle 1400 koroonapatsiendi, selgub terviseameti andmetest. Terve 2021. aasta jooksul suri Soomes 1163 koroonapatsienti, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui Helsingin Sanomat küsis märtsi keskel asja kohta terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salmineni käest, siis polnud ta eriti murelik ja lootis, et koroonasurmade arv hakkab vähenema. Seda pole aga juhtunud. Nüüd ütles Salminen, et see pole muidugi hea asi, et nii palju on surmasid. Ta seletas asja samamoodi nagu varem, et koroonaga nakatunuid on palju enam kui varem.
Koroonasurmadest suurim osa on üle 80-aastastel. Koroona tagajärjel surnute keskmine vanus on 84 eluaastat. Pea kõigil on olnud juba eelnevalt kaasuvad haigused. Terviseameti juhtivspetsialist Sirkka Goebeler ütles, et koroonasse surevad need, kes oleksid surnud ka mingi muu raske nakkushaiguse tagajärjel. See võinuks olla ka kõhugripp.
Goebeler ütles, et koroona puhul pole enam määrav selle haiguse raskus, vaid see, et seda on väga palju liikvel. Kõige tavalisemad kaasuvad haigused on eakatel südamehaigused, dementsus, kasvajad ja diabeet.
Koroonasurmade arv on Soomes kokku enam kui 3000. Neist mitusada on surnud muudel põhjustel kui koroona ehk koroona pole olnud neil peamine surma põhjustaja.
Koroonasurmade arv hakkas kasvama aastavahetusel. Terviseameti andmetel pole ilmselt põhjus vaktsiinide mõju kadumises, sest kolmandast doosist oli möödas väga vähe aega. Koroona Omikroni mutatsioon polnud ka eriti tappev. Selle ohtlikkus seisneb selles, et see on väga nakkav.
Soome terviseamet otsustas eelmisel nädalal soovitada üle 80-aastastele ja hooldekodude elanikele neljandaid vaktsiinidoose. Seda põhjendati vajadusega ära hoida koroonasurmasid ja kaotatud eluaastaid. Üle 80-aastaste suremus on vaatamata kolmandale vaktsiinidoosile väga suur.
Mika Salminen ütles, et midagi muud eriti teha enam ei saa. Salmineni väitel kannatab inimeste elukvaliteet, kui hakata piirama kontakte nii nagu seda tehti koroona leviku alguses.
Millal siis hakkab koroonasurmade arv järele andma? Salminen ütles, et see juhtub siis, kui hakkab järele andma nakatumiste arv, aga millal see juhtub, on raske prognoosida. Teiste Põhjamaade eeskujul võib oletada, et see juhtub kuu aja jooksul, aga võib tulla ka tagasilööke.
