Kiire hinnatõus sööb nüüd soomlaste raha ja on välja arvutatud, et aastas kulub ühe majapidamise peale keskmiselt 2500 eurot rohkem.

2010ndatel aastatel oli hinnatõus väga väike. Koroonast toibumine tõi hinnatõusu eelmisel, 2021. aastal. Teine löök tuli siis, kui Venemaa ründas Ukrainat, vahendab Iltalehti.

Tänavuse, 2022. aasta veebruaris oli hinnatõusu peegeldav inflatsioon Soomes 4,5 protsenti. Märtsis oli see juba Eurostati prognoosi kohaselt 5,5 protsenti.

Mõju on väga suur. 5,5-protsendilise hinnatõusu puhul on mõju kodumajapidamisele keskmiselt 2500 eurot aastas.

Kui inflatsioon on 4,5 protsenti, siis kerkivad kodumajapidamiste kulud keskmiselt 1900 euro võrra aastas.  Kõrgema sissetuleku puhul on hinnatõus 3000 eurot ja väiksema puhul 1000 eurot aastas.

Hinnatõus võib veelgi kiireneda. Praegu arutatakse, kas kehtestada Venemaa energiasektorile uusi sanktsioone. Kõigepealt tähendab see energia, see on kütuse ja elektri hinnatõusu. Hiljem kallinevad muud kaubad.

Sanktsioonidega tahetakse mõjutada Venemaad, aga selle kaudu saavad kannatada ka teised majandused. Igal pool hinnad ei tõuse. Inimestele on esmatähtis eluase, transport ja toit. Edasi vaadatakse, mille jaoks jätkub raha. Kui teatud valdkondades nõudlus väheneb, siis hakkab hind langema.

Mujal Euroopas on inflatsioon veel kõrgem, näiteks Leedus 15 protsenti ja Hispaanias 10 protsenti. Kui Lääneriigid kehtestavad Venemaale energiaga seotud sanktsioonid, siis kerkib ka Soomes inflatsioon 5 protsendi pealt 10 peale.

Palgad ei jõua hinnatõusule järele. Olukorras, kus hinnad kerkivad 5 protsenti, tõusevad palgad vaid 2 protsenti. See tähendab inimeste ostujõu langust, kui palgad ei jõua hinnatõusule järele. Võib kuluda mitu aastat, enne kui palgad jõuavad hinnatõusule järele.

Inimesed saavad kulutusi vähendada, kui loobuda vältimatutest kulutustest nagu väljas söömine, reisimine ja muu säärane. Oleks hea, kui inimestel on 1000-2000 eurot kõrvale pandud.