Venemaa president Vladimir Putin andis eile kolmapäeval, 30. märtsil välja määruse, mille kohaselt tänasest neljapäevast, 31. märtsist ei tohi kriitilise tähtsusega taristu ettevõtted enam soetada välismaist tarkavara ilma eriloata.
See tähendab, et luba välismaa päritolu tarkvara soetamiseks võidakse anda, kui see on vältimatu, selgitab Vene väljaanne Vedomosti.
Eesmärk on keelata välismaise tarkvara kasutamine Venemaal täielikult 2025. aastaks. Põhjuseks tuuakse, et Venemaa soovib vähendada sõltuvust Lääne tehnoloogiast ja kaitsta oma kriitilist infrastruktuuri.
Kriitilise taristu all peetakse silmas ühiskonna toimimise jaoks olulisi ettevõtteid. Sellised on näiteks energia tootmine, ülekande- ja jaotusvõrgud, transport ja logistika, info- ja kommunikatsioonivõrgud ning vee- ja jäätmekäitlus.
Praktikas tähendab see seda, et Venemaa vee-ettevõte ei tohi pikemas perspektiivis kasutada Windowsi operatsioonisüsteemi. Välismaine tarkvara on näiteks Apple’i süsteemid, Microsofti Office-pakett koos programmidega Word, Powerpoint ja Outlook.
Venemaa riiklikus veebis avaldatud dokumendi järgi puudutab määrus ka välismaal toodetud seadmeid.
Välismaiste seadmete üks näide on Nokia, mis on aastate jooksul tarninud Vene telekomiettevõtetele võrguseadmeid. Uue seaduse järgi on tulevikus kõik välismaised rakendused ja seadmed keelatud, see käib ka Hiinas toodetud tarkvara ja seadmete kohta, nagu võrguseadmete tootja Huawei.
Vene IT-sektorile tähendab muudatus tohutut survet. Uute kodumaiste süsteemide loomiseks pole jäänud enam palju aega. Venemaal on IT-valdkonda juba toetatud eri maksusoodustustega.
Varem märtsikuus legaliseeris Venemaa sisuliselt piraatluse, vahendab Kommersant. See tähendab, et immateriaalsete õiguste nagu loominguliste õiguste ja patendiõiguste eest ei pea enam maksma, kui selle õiguse omanik on „vaenulikus riigis”.
Venemaa vaenulike riikide nimekirjas on kõik Euroopa Liidu riigid, USA, Suurbritannia, Austraalia, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Šveits ja Monaco.
Venemaa rahvusliku julgeolekustrateegia kohaselt kujutab sõltuvus Lääne tehnoloogiast Venemaale ohtu. Sel põhjusel on Venemaa andmevõrkusid juba aastate jooksul rajatud niimoodi, et neid oleks võimalik vajadusel üleilmsest internetist lahti ühendada.
