Paljude sõja eest Soome põgenenud ukrainlaste reaalsus on see, et nad jäävad Soome elama ega naase enam kodumaale. Maha jäävad majad koos sisustusega.

Ukrainas on praegu olukord selline, et kui maja ei hävine pommirahe all, siis kannavad selle naabrid laiali.

Õhuhäired hakkasid olema iga päev ning lapsed pidid magama külmas keldris, kirjeldas Ukrainas valitsenud olukorda neljalapselise pere isa Pavel Samtšuk. Ta asus koos perega elama Salosse, vahendab Helsingin Sanomat.

Pere elas Ukrainas Novovolõnski linnas Poola piiri lähedal. Pärast Venemaa rünnakut sündis põgenemise otsus kiiresti ja otsustati minna elama pereema venna juurde Soome.

Poolast kavatseti lennata Soome lennukiga, seetõttu eriti palju asju kaasa ei võetud. Lõpuks aga sõideti läbi Baltimaade bussiga Soome.

Mehi muidu Ukrainast välja ei lasta, aga Pavelile tehti erand nelja alaealise lapse tõttu. Kaasa võeti ka pereema 68-aastane ema. Isa jäi maha vara valvama. Samas aga pole erilist lootust vara kätte saada, sest kui maja ei hävita pommid, siis tassivad selle naabrid laiali.

Pere käis kõigepealt Raisio politseijaoskonnas end registreerimas. Järgmisel päeval käidi Turus Pansio pagulaskeskuses, kus Ukrainast tulijatele anti infot ja kontrolliti tervist. Edasi tuleb lastele leida koht koolis.

Ukrainas on koolid suletud, mistõttu kõik õpikud ja vihikud jäid sinna maha. Lapsed on aga saanud õpetajatega suhelda Whatsappi kaudu.

Pere jälgib pidevalt uudiseid kodumaalt ja paari nädalaga on selgunud, et tagasiteed enam pole. Kui sõda algas, oli Samtšukkide pere asutanud just oma ettevõtte. Pereisa on autoremondilukksepp. Ta oli ehitanud pere elamisse garaaži, kus oli nii remondi- kui värvitöökoda. Pereema tegeles autode sisepuhastusega. Nüüd loodavad nad, et saavad alustada millegi samalaadsega Soomes.

Ukrainas ei osanud keegi Vene rünnakut oodata. Samuti on raske seletada, kuidas see juhtus.

Vanem ukrainlanna räägib, et nõukogude ajal oli elu lihtsam. Praegu on poed kaupa täis, aga pension on alla 100 euro kuus. Selle eest ei suuda maksta toidu, gaasi ja elektri eest. Naine räägib, et nõukogude aega keegi taga ei igatse, aga inimesed elasid siis paremini.

Ukrainlased kaitsevad oma maad, kuna oli lootus, et läheb paremaks. Nüüd on aga olukord selline, et viimase paarikümne aasta töö on kõik hävinud. Ukraina on löödud põlvili ja pole teada, kas on võimalik uuesti tõusta. Loodetakse sõja lõppemist, aga olukorda hinnatakse realistlikult. Soomes on laste jaoks tulevik parem.