Soome rahandusministeerium andis teada, et inimestele hakatakse hüvitama kütuse ja elektri hinnatõusu.
Energiahinnad on Soomes ja laiemalt mujal Euroopas viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud. Soomes on energiahinnad tõusnud vähem kui euroalal keskmiselt, kuid siiski oluliselt. Valitsus on visandanud sihipärased meetmed energiahindade tõusule reageerimiseks.
Rahvusvahelisel energiahindade tõusul on mitu põhjust. Nõudlus energiatoodete järele on suurenenud, kuna tarbimine on taastunud ja koroonakriisi hullem faas on möödas. Samas kannatab energiatootmine endiselt mingil määral koroonakriisi algfaasis toimunud tootmisvõimsuste vähenemise tõttu. Energiahindade tõusule on kaasa aidanud ka ilmastikuolud ja ebastabiilne geopoliitiline olukord.
Kütuste tarbijahindade kõikumist mõjutavad eelkõige toornafta maailmaturuhindade kõikumised. Koroonakriisi alguses langesid kütusehinnad nõudluse vähenedes. Nõudluse kasvades on toornafta hind järsult tõusnud. Siiski eeldatakse, et toodangu kasv vähendab järk-järgult ülespoole suunatud survet.
Valitsus on visandanud sihipärased meetmed energiahindade tõusule reageerimiseks. Meetmed keskenduvad eelkõige transpordile ning on suunatud kodumajapidamistele, transpordi- ja põllumajandusettevõtjatele. Tegevused hõlmavad nii lühi- kui ka pikemaajalisi tegevusi.
Elektri osas on valitsus varem samme astunud. 2021. aasta algusest langetati tööstuse, masinate ja põllumajanduse elektriaktsiis EL-i miinimumtasemele. Selle aasta jooksul laieneb madalam elektriaktsiis teatud soojuspumpadele, elektriboileritele ja suuremale hulgale masinatele. Tarbijate olukorda elektriturul on parandatud elektri ülekandetasude arenguga tegelemisega. 2022. aastal saab klientidelt küsida ligikaudu 370 miljonit eurot vähem elektri ülekandetasusid kui 2020. aastal.
Töölesõidu maksusoodustust suurendatakse teatud ajaks
Kodu ja töökoha vaheliste sõidukulude maksusoodustuse maksimumsummat tõstetakse 2022. aasta maksustamisel 7000 eurolt 8400 eurole. Lisaks tõstetakse ajutiselt 2022. aastaks sõidukulude kilomeetripõhist maksusoodustust oma autoga sõites, määrates selleks 0,30 e/km (varem 0,25 e/km).
Töölesõidu maksusoodustuse muudatused mõjutavad ligikaudu 570 000 maksumaksja maksustamist. 2022. aastal vähendavad need maksutulusid kokku ligikaudu 142 miljoni euro võrra.
Lisaks uuritakse auto- ja bussisõidu kombineerimisel auto parkimiskulude maksusoodustust kodu ja töökoha vahelisel sõidul.
Maamajanduse tootmisüksused vabastatakse teatud ajaks kinnisvaramaksust
Põllumajanduse tootmishoonete kinnisvaramaks kaotatakse ajutise meetmena 2022. aasta maksustamisel eeldusel, et meede on EL-is juriidiliselt vastuvõetav. Valitsus alustab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Tegevus kompenseeritakse omavalitsustele vastavalt valitsusprogrammile. Kui ELi õigusaktid ei võimalda meetmeid rakendada, toetatakse lisaeelarve koostamise raames põllumajandust muude vahendite kaudu, et katta energiakriisi kulusid.
Lisaks valmistab valitsus ette meetmeid põllumajanduse tulude ja kasumlikkuse arengu parandamiseks lühemas ja pikemas perspektiivis, toiduahela toimimise tasakaalustamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.
Kodumajapidamiste kliimasõbralike investeeringute toetuseks laenugarantii
Rahandusministeerium, transpordi- ja komminikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium teevad koostööd eramajapidamiste riigi laenutagatise mudeli ja elamuühistute kliimasõbralike investeeringute toetamiseks mõeldud riigigarantii näidismudeli ettevalmistamisel.
Eesmärk on, et uus garantiimudel keskenduks näiteks investeeringutele, mis parandavad oluliselt hoonete energiatõhusust või uuendavad küttesüsteeme, et kasutada taastuvaid energiaallikaid nagu maasoojus-, tuule- ja päikeseenergia. Garantiimudel keskendub ka sõidukite laadimistaristu rajamisele ning gaasi- ja elektriautode ümberehitamisele ja hankimisele.
Võimalikud investeerimiseesmärgid täpsustatakse ettevalmistamise käigus. Ettevalmistamisel arvestatakse õigusaktide piirtingimusi, muid kontrollimeetmeid ja riigi riskijuhtimist.
Hakatakse ette valmistama ettevõtlusdiisli süsteemi
Algavad ettevalmistused ettevõtluse diislikütuse maksustamise süsteemi loomiseks. Ettevalmistamise käigus antakse hinnang, kas ettevõtluses kasutatavat diislikütust hakatakse maksustama praeguse süsteemi alusel või diislikütuse otsetoetuste ja diislikütuse maksumuse tagasiulatuva hüvitamisega. Ettevalmistamisel võetakse arvesse valitsuse kliimaeesmärke.
Sissetulekutest ja piirkonnast sõltuv toetussüsteem kodumajapidamistele
Rahandusministeerium koostab koostöös transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaal- ja terviseministeeriumi ning teiste asjaomaste ministeeriumidega 2023. aasta kevadisteks valitsuskõnelusteks toetusmudeli, mis mille eesmärk on suurendada energia maksustamise süsteemi kliimaõiglust ja aidata vähendada kütusehindade tõusu sotsiaalsed tagajärgi.
Ettevalmistuse eesmärk on luua toetusmudel, mille raames saab kodumajapidamistele toetust määrata sissetuleku ja piirkonna alusel. Lisaks uuritakse, kas mudelisse saaks luua ka elemendi, milles järsk turuhindade tõus võimaldaks majapidamistele automaatset sissetulekutoetust maksta.
Energia hinna tõusuga arvestatakse toimetulekutoetustes
Valitsus soovitab toimetulekutoetuse määramisel arvestada energia (sh elektri) hinna tõusust tingitud suurenenud eluasemekuludega. Soovituse eesmärk on leevendada raskusi, mida madalama sissetulekuga inimestele on põhjustanud majandusolukorra järsk halvenemine.
Elektrilepingutesse tuleb lisada teavitamiskohustus
Valitsus valmistab ette elektrituruseaduse muudatusi, mis lihtsustavad tarbija olukorda energiahinna kriisis. Eesmärk on suurendada teavitamist muutuva hinnaga elektritarnelepingute ehk nn spot-lepingute kohta.
Tulevikus on spot-lepingu sõlmimiseks vajalik elektri lõpptarbija selgesõnaline nõusolek. Lisaks peab müüja muutuva hinnaga elektritarnelepingu sõlmimisel andma lõppkasutajale teavet lepingu võimaluste, kulude ja ohtude kohta.
