New Yorgi reovees avastati jälgi sellest, et rottide hulgas on hakanud levima uus koroonaviiruse SARS-CoV-2 mutatsioon.
Uuringus tehti kindlaks, et uus mutatsioon levib New Yorgi rottide hulgas. Helsingi ülikooli evolutsioonibioloogi Tuomas Aivelo sõnul on see uudis tekitanud kõneainet teadlaste hulgas, vahendab MTV.
Aivelo ütles, et seda pole veel avaldatud, aga ka Briti teadlased on täheldanud sama asja. Seal on samuti avastatud reaovees jälgi koroona mutatsioonidest, mida inimestelt veel leitud pole.
Aivelo sõnul on üsna tõenäoline, et mutatsioonid pärinevad rottidelt, mitte aga inimestelt või teistelt loomadelt. Teadlased katsetasid mutatsioone hiirte ja rottide peal ning selgus, et see nakatas neid paremini kui algne koroonaviirus.
Aivelo sõnul ei ole mingeid põhjuseid, miks viiruse uued tüved ei võiks olla pärit rottidelt. Kui tema oleks vastava uuringu teadlane, siis läheks ta rotijahile.
New Yorgis pole Aivelo sõnul sellise uue mutatsiooni teke juhus, kuna seal elab palju inimesi, palju rotte ning seal on koroona ulatuslik levik. Rotid on niigi väga vastuvõtlikud inimeste viiruste suhtes, kuna nad jooksevad ringi kanalisatsioonitorudes inimeste väljaheidete seas. Lisaks elavad rotid suurtes kogukondades, nii et kui üks nakatub, siis nakatuvad ka kõik teised.
Uuringus oli kaks huvitavat asjaolu: see tehti enne Omikroni mutatsiooni teket ja koroona on jäänud rottide hulka püsima.
Algne koroonaviirus nakatas närilisi küllalt kehvasti. Omikron aga nakatab ka loomi, nii et selle leidmine rottidelt on vaid aja küsimus.
Aivelo juhib Helsingi ülikoolis uurimust, milles kaardistatakse rottide hulgas levivaid haiguseid. Uuringus kasutatakse kahjurite tõrje käigus leitud rottide surnukehi. Aivelo sõnul saadeti kahjurite tõrjega tegelevatele firmadele teade, et eriti ollakse huvitatud rottide surnukehadest alates detsembri algusest. Kõigist surnukehadest on võetud väljaheidete proovid, tänu sellele suudetakse minna ka ajas tagasi.
Aivelo peab võimalikuks, et pärast Omikroni tulekut on rotid saanud kanalisatsioonist Omikroni nakkuse. Samas ei usu Aivelo, et sellest sünnib inimestele suuremat kahju. Helsingis rotid ja inimesed niiväga kokku ei puutu, mis võimaldaks viiruse leviku rottidelt tagasi inimestele. Lisaks sellele on Helsingis rotte palju vähem kui New Yorgis, mistõttu ei pruugi haigus levida ka rottide hulgas.
Kui aga nakkus levib ulatuslikult rottide hulgas ja see levib tagasi inimesele, siis võib sündida senisest ohtlikum mutatsioon ning inimese immuunsüsteem ei tunne seda enam ära. Koroona leviku kohta rottidelt inimestele teatakse vähe, samas on teada, et rottidelt levivad inimestele muud haigused nagu pidalitõbi ja katk.
New Yorgi reovee põhjal tehtud uuring on avaldatud teadusajakirjas Nature Communications.
