Hinnatõus ehk inflatsioon on löönud nii tugevalt soomlaste rahakoti pihta, et reaalne sissetulek langes viimase paarikümne aasta madalaimale tasemele.

Eelmise, 2021. aasta lõpus kahanes palgasaajate reaalsissetulek 1,1 protsendi võrra. Kuigi number pole suur, on see kvartali arvestuses suurim langus viimase paarikümne aasta jooksul, vahendab Yle.

Reaalsissetulek väheneb, kui hinnad kerkivad palgatõusust kiiremini. Aasta lõpus mõjutas kõige enam hinnatõusu energia kallinemine.

Nüüd on suur küsimus, kas reaalsissetuleku langus jätkub käesoleval aastal ja kui kaua see kestab. Kui inflatsioon tasandub, siis jääb see periood lühikeseks.

Praegu on Soomes kokku lepitud palgatõus küllalt väike, 2 protsendi ringis aastas. Kui aga inflatsioon püsib üle 2 protsendi, siis jätkub reaalpalga langus veel pikka aega. Võib juhtuda, et selline periood tuleb pikem.

Samas on ka nii, et kiire inflatsiooni ajal maksavad tööandjad meelsamini lisatasusid kokku lepitud palgale peale, mistõttu tegelik olukord ei ole nii hull kui paistab. Oht on aga selles, et palgaläbirääkimistel hakatakse nõudma suuremat tõusu. Palgatõus omakorda soodustab hinnatõusu.

Enamus majandusasjatundjatest prognoosis, et hinnatõus jääb lühiajaliseks, aga nii ei läinud. Nüüd on paljud asunud arvamusele, et hinnatõus jätkub veel pikka aega. Hinnatõus taandub, kui energia hind hakkab langema.

Praegu on hinnatõusu kõige enam tunda kütuse hinnas ja mõnede toidukaupade hinnas. Kui aga tootjahinnad püsivad kõrgel, siis hakkab see kajastuma ka muude toodete hinnas.

Euroopa keskpanga soovitud inflatsioon on alla 2 protsendi.

Reaalsissetulek hakkas Soomes langema 2021. aasta lõpus – oktoobris-novembris. Aasta lõpu hinnatõus vedas reaalsissetuleku kasvu aasta jooksul praktiliselt nulli. Enne seda oli soomlaste reaalsissetulek kasvanud alates 2018. aasta algusest järgemööda.

Soome statistikakeskuse andmetel kasvas reaalsissetulek oktoobrist detsembrini 2,3 protsenti. Hinnatõus oli aga üle 3 protsendi.