Aastavahetusel võeti Helsingis koroonapatsientide tulva tõttu kasutusele Herttoniemi varuhaigla. See on mõeldud ainult koroonapatsientide raviks.

Tegemist on Soome oludes erakordse olukorraga. Haiglas töötab lisaks meedikutele ka parkimiskontrolöre, lapsehoidjaid, majandusinimesi ja üks ujula kassapidaja, vahendab Helsingin Sanomat.

Haiglas õena töötaval eestlannal Agnesel on seljas kaitsevarustus: pikkade varrukatega kaitsekittel, müts, klapiga FFP3 respiraator ja visiir. Lõpuks tõmbab ta kätte kummikindad.

Agnes astub palatisse, kus on neli patsienti. Kõik nad põevad koroonat. Osal on näo ees hapnikumask. Haiglaõde jagab ravimeid, samal ajal kontrollib patsientide olukorda.

Vaatamata higistamata ajavale kaitseülikonnale on patsientide juures käimine ohtlik, seetõttu on külastused võimalikult lühiajalised. Teinekord kestab külastus aga pool tundi, kuna vaja on sättida patsientide asendit. Nad tuleb aidata tualetti. Kui patsient jaksab rääkida, tuleb teda kuulata. Osa patsiente on nii kehvas olukorras, et nende liigutamiseks on vaja kahte inimest.

Kui Agnes on jaganud ravimid, võtab ta kaitsekitli ja kindad ning viskab need palatis prügikasti. Ta desinfitseerib käed ja astub koridori, kus võtab eest visiiri ja pühib selle puhtaks.

Siis lükkab õde oma ravimikäru uue palati juurde ja kõik kordub: kaitsekittel, müts, respiraator, visiir ja kindad. Siis sisenemine palatisse, ravimite jagamine ja patsientide kontroll.

Agnes on üks sajast inimesest, kes osalevad Soomes ajaloolises operatsioonis. Nad hoiavad käigus kriisiaja välihaiglat, mis on mõeldud vaid koroonahaigetele. Haigla 1. osakonnas on 62 voodikohta. Lisaks on 2. osakonnas varus veel 25 voodikohta.

49-aastane haiglaõde Agnes kolis Eestist Soome 2009. aastal. Ta on õppinud majandust, aga algul töötas Soomes koristajana. Kuivõrd Soomes oli suur puudus hooldajatest, siis õppis ta hooldajaks. Pärast seda õppis ta haiglaõeks ja õpingud lõppesid 2021. aasta detsembris. Ta töötas haiglaõena juba õpingute ajal.

Agnese põhitöökoht on Helsingis Laakso haigla nakkushaiguste osakonnas. Mõned nädalad tagasi küsis osakonna juhataja, kas ta oleks nõus kaasa lööma uues haiglas.

Agnes on tegelenud koroonapatsientidega terve epideemia aja. See nõuab erakordset tähelepanu. Haigusnähud võivad olla algul leebed, aga patsiendi olukord võib halveneda mõne tunni jooksul. Seetõttu peab patsientide olukorda pidevalt kontrollima. Mõõdetakse hapniku taset, kehatemperatuuri, hingamist, pulssi, vererõhku ja veresuhkrut.

Haiglaõde räägib, et kui eakal patsiendil on mõni krooniline haigus ja ta saab koroona, siis on asi väga halb.

Helsingis hakati koroona erihaigla loomist ette valmistama juba 2020. aasta kevadel, kui nakkus Euroopas levima hakkas. Algul kaaluti selleks Töölö spordihalli. Kehvas olukorras kopsuhaigete jaoks oleks aga see hall olnud liiga kehv variant. Kaaluti ka endist Kätilöopisto haigla hoolet, mis suleti siseõhu probleemide tõttu 2017. aastal.

Lõpuks valiti ajutise koroonahaigla kohaks välja Herttoniemi haigla. Seda on tahetud lammutada, aga seal on tegutsenud viimastel aastatel Helsingi eakatekeskus ja Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS käekirurgia osakond.

Lisahaigla plaanid olid ootel kaks aastat. Kuni aastavahetusel läks Soomes olukord koroonaga nii hulluks, et uus haigla tuli kasutusele võtta. Helsingis registreeriti ühe nädala jooksul enam kui 10 000 koroonaga nakatumist. 5. jaanuaril oli Helsingi haiglates 70 koroonapatsienti ja see arv kasvas kiiresti. Lisaks oli Helsingi koroonapatsiente veel HUS-i haiglates. Otsus lisahaigla avamise kohta tehti 7. jaanuaril ja haigla alustas tegevust 10. jaanuaril. Operatsioon viidi täide ühe nädalavahetuse jooksul.

Uue haigla juhataja Päivi lõpetas päevapealt töö Laakso haigla osakonna juhina. Olukorras, kus Soomes on suur meedikute nappus, tuli leida 50 haiglaõde. Lisaks oli vaja abitöötajaid nagu koristajad ja toidu jagajad. Kokku on selles tagavarahaiglas nüüd tööl ligi 100 inimest.

Välihaigla töötajatele otsustati maksta lisaks põhipalgale ja lisadele veel juurde 500 eurot kuus. Hooldusabilise põhipalk on Soomes veidi üle 2000 euro, lähihooldaja palk 2400 eurot ja haiglaõe palk 2700 eurot.

Lisaks meedikute vajati uude haiglasse hooldusabilisi ja hooldajaid, kes tegelevad nii koristamise kui toidu jagamisega. Vastavad pöördumised saadeti Helsingis ligi 40 000 inimesele. Inimesi hakkas tulema: parkimiskontrolöre, lasteaiatöötajaid ja treenereid.

Jaanuari jooksul kirjutati Herttoniemi haiglast välja 74 patsienti, neist 17 surma kaudu. Patsientide põhilised kroonilised haigused on diabeet, südame- veresoonkonna haigused, kasvajad ja mitmesugused mäluhäired. Patsiente on toodud nii teistest Helsingi haiglatest kui kodudest.

Haiglas ei uurita seda, kes vaktsineeritud, kes mitte – ravi saavad kõik. Vaktsineeritute puhul aga kulgeb haigus üldiselt kergemalt. Vaktsineeritutel esineb surmajuhtumeid üha vähem.

Tagavarahaiglasse tuuakse need patsiendid, kelle tervislik seisund ei kannata välja intensiivravi. Neid elustama ei hakata.

Haiglasse toodud koroonapatsientide peamised vaevused on hingamisraskused, lihas- ja liigesevalud, isutus, vaimsed häired, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja nahalööve. Paljudele antakse raviks lisahapnikku. Vajadusel toidetakse neid veeni kaudu, kui puudub isu. Mõnedel on bakteriaalne põletik, mida ravitakse veeni süstitud antibiootikumidega. Antakse ka hormoonravimit kortisooni ja hingamisteid avavaid ravimeid. Tugevate hingamisraskuste puhul antakse morfiini.

Enamikul tagavarahaigla töötajatel on kahekuuline leping. Kui kõik läheb hästi, suletakse haigla märtsi lõpus. Pärast seda piisab koroonahaigete raviks 1-2 osakonnast Laakso haiglas.

Herttoniemi tagavarahaiglas on hea meeskonnavaim, mis aitab vastu pidada. Kui patsiente kaitsevarustuses hooldada, siis saab poole tunniga läbimärjaks. Tiimikaaslased on abivalmid, räägib 57-aastane eestlannast haiglaõde Mail. Tema põhitöökoht on Roihuvuori eakatekodus.

Kuivõrd inimesed on koroonahaiglas kaitseülikonnas, siis on nimesilt koos ametinimetusega rinnas ja ka selja peal.

Haiglaõde Agnese tööleping Herttoniemi haiglas kestab märtsi keskpaigani, nii nagu ka paljudel teistel. Kui vaja, on ta nõus jätkama ka kauem.