Viimasel ajal on palju arutatud, kas Putin on hulluks läinud. On koguni spekuleeritud, et Putinile võib olla halvasti mõjunud koroona, mis mõjutab meelsust ja närvisüsteemi.

Turu ülikooli psühhiaatria professor Jyrki Korkeila ütles, et paljudele võib tunduda, et Putin on peast segi läinud. Aga kui inimene on vaimselt haige, siis on ta teovõimetu. Teised märkavad, et kõik pole korras. Korkeila väitel näitab aga Putini käitumine, et ta on väga otsustav ja isegi vihane, vahendab Iltalehti.

Professor Korkeila ütles, et ta ei usu, et Putin on muutunud. Ta on sama inimene nagu enne, ainult näitemäng on lõppenud. Seda märkis ka president Sauli Niinistö, kui ütles, et Putin on maski eest võtnud.

Putin töötas 16 aastat julgeolekuagentuuri KGB ohvitserina. Seda asjaolu ei tohi unustada, ütles professor Korkela. Agent peab etendama teatud rolli, mis pole tema ise.

Putin on viimasel ajal üha vihasem ja vähem koostööaldis. Tegemist võib olla pikalt ette planeeritud tegevusega, kuigi teistele võib tunduda, et see toimus järsku.

Putini tegevus nõuab professor Korkeila hinnangul võimet taluda kriitikat ja mainekahju. See nõuab äärmiselt külma närvi ja siin on samuti oluline KGB minevik.

KGB ohvitser peab suutma taluda äärmiselt suurt pinget. KGB-sse tööle minnes testiti stressitaluvust.

Putini käitumises nähakse viiteid tsaarile – see, kuidas ta istub pika laua taga, oma vestluspartnerist eemal nagu tsaar, kellele ei tohtinud läheneda.

Putin on inimesi avalikult alandanud. Näiteks esmaspäeval alandas ta avalikult telekaamerate ees julgeolekunõukogu istungil välisluure juhti Sergei Narõškinit. Istungil arutati Ukrainast lahku löönud piirkondade iseseisvuse tunnustamist.

Putinit on peetud külmaks ja kalgiks inimeseks. Professor Korkeila oin sellega päri. Putin on külm inimene, kuigi teeb nägu, et naerab.