Värske uuring kinnitab imetamise kasulikkust naistele. Üle miljoni sünnitanud naise andmed näitavad, et imetamine vähendab naistel südame- ja veresoonkonna haigusi.
Uuringu viis läbi Austria Medical University of Innsbruck ja see põhineb kaheksal varasemal uuringul, milles osales 1 192 700 naist üle maailma.
Keskmiselt kümne aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul täheldati, et last imetanud naistel on 11 protsenti väiksem oht haigestuda ja 15 protsenti väiksem oht surra südame- ja veresoonkonna haigustesse võrreldes naistega, kes pole last imetanud. Imetamine vähendab südamehaiguse ja ajuinfarkti ohtu.
Uuring avaldati teadusajakirjas Journal of American Heart Association.
Südame- ja veresoonkonna haigused on arenenud riikides peamine surma põhjus.
Juba varasemast on teada, et imetamine on kasulik nii emale kui lapsele. Rinnaga toitmine kaitseb last põletike, astma, atoopilise dermatiidi ja hällisurma eest. Pikemalt imetatud lastel esineb vähem tsöliaakiat, leukeemiat, rasvumist, diabeeti ja kõrget vererõhku. Lisaks on rinnapiimas leiduvad piimhappebakterid kasulikud soolestikule.
Ema jaoks kiirendab imetamine sünnist toibumist, leevendab stressi ja vähendab sünnitusjärgse depressiooni ohtu. Mida rohkem aastaid naine oma elust imetab, seda vähem esineb tal 2. tüübi diabeeti, kõrget vererõhku ning rinna- ja munasarjavähki.
Austria teadlased rõhutavad uuringu tulemustele tuginedes, et imetamist tuleks soodustada. Selleks tuleks luua imetamist soodustav keskkond ning pakkuda peredele vastavaid koolitusi.
Näiteks USA-s imetatakse vaid ühte last neljast soovituse kohaselt vähemalt pool aastat. Kõige vähem imetavad lapsi noored, madala haridusega, üksi last kasvatavad ja suitsetavad emad. Samas ei tohiks imetamata jätmist hukka mõista, sest kõik naised pole võimelised last imetama.
