Soomes on hakanud inimesed üha rohkem küsima, mis mõte oli kahe aasta vältel kõigil neil piirangutel ja vaktsineerimistel, kui nüüd nakatuvad kõik niikuinii koroonaga. Piiranguid ja vaktsineerimisi põhjendati varem vajadusega hoida ära nakatumisi.
„Olukord on kahtlemata raske,” kommenteeris asja terviseameti peaarst Hanna Nohynek.
Praegu on nii, et Omikroni variandiga nakatuvad praktiliselt kõik, ka need, kes on end seni hoidnud ja lasknud teha kõik vaktsiinid. Seetõttu tundub paljudele, et kaks aastat piiranguid ja vaktsineerimisi on olnud tühja tuule tallamine.
Koroona on aga muutunud. Päris alguses oli võimalik end viiruse eest kaitsta paremini kui nüüd. Omikron levib kergemini, aga samas põhjustab vähem raskeid haigusjuhtumeid, vahendab Iltalehti.
Piiravad meetmed ja vaktsineerimised on ära hoidnud raskeid haigusjuhtumeid, mida koroona varasemad variandid põhjustasid rohkem, ütles Nohynek. Seetõttu on hea, et on suudetud hoiduda nakatumisest tüvedega, mis on olnud ohtlikumad.
Nohynek rõhutab, et nüüd on oluline võtta kolmas vaktsiinidoos. Kolmas doos vähendab mõne kuu jooksul ka nakatumise ohtu. Samuti põetakse pärast kolme vaktsiinidoosi haigust leebelt.
Kolmas doos annab kaitse raske haigestumise eest paljudele, aga mitte kõigile. Koroona on ohtlik eakatele ja riskigruppidele, aga see võib põhjustada raske haigestumise ka teistel. Näiteks võivad raskelt haigestuda rasedad.
Kolmas doos on Nohyneki väitel oluline seetõttu, et pole teada, kellele mõjub koroona raskelt. Praegu on leitud mõned geenid, mis võivad kaasa aidata raskele haigusvormile, aga päris kõike veel ei teata.
