Soome vaktsiiniuuringute keskuse juht Mika Rämet ütles, et pidevad tõhustusdoosid pole jätkusuutlik viis koroonapandeemia kontrollimiseks.
Teema tõusis päevakorda pärast seda, kui Maailma terviseorganisatsiooni eksperdid märkisid, et pärast kolmandat doosi pole järgnevad tõhustusdoosid enam suuremale osale inimestest vajalikud, vahendab Iltalehti.
Rämet ütles, et praeguste vaktsiinide tõhustusdooside mõju jääb väga väikseks. Tõhustusdoosidega saadud antikehade hulk kahaneb poole võrra kuu ajaga.
Kui tahetakse, et tõhustusdoosidest oleks abi, peaks neid andma iga 4-6 kuu tagant. Sellega aga pole inimesed lõpuks enam nõus.
Rämeti sõnul on võimalik, et praegused kolmandad doosid jäävad enamikule inimestest viimasteks, vähemalt praeguste vaktsiinidega.
Pfizer on teatanud, et Omikroni-vastane vaktsiin võiks valmis saada märtsikuus. Euroopa ravimiameti EMA andmetel võib see juhtuda aprillis. Kevadel pole aga vajadus vaktsiini järele enam nii suur kui praegu. Selleks ajaks on Rämeti väitel paljud juba koroonaga kokku puutunud ja kaitse olemas.
Rämeti sõnul võiksid ninasprei põhimõttel vaktsiinid pakkuda koroona vastu paremat kaitset, seda eriti nina limaskestade kaudu. Aga neidki vaktsiine ei pruugi vaja minna.
Mingil hetkel ollakse Rämeti väitel olukorras, kus enamus lapsi on koroonaga kokku puutunud, ning seeläbi saadud kaitse kestab pikalt. Seetõttu pole teada, milline on üldse vaktsiinide vajadus tulevikus.
Rämet toetab terviseameti terviseohutuse osakonna juhi Mika Salmineni seisukohta, et karantiini asemel peaks haiged suunama tavalisele haiguspuhkusele ning koroonajälitusest võiks üldse loobuda. Selline otsus aga eeldab koroona eemaldamist ühiskonnale ohtlike nakkushaiguste nimekirjast.
Ühiskonnale ohtliku nakkushaiguse puhul on võimalik panna inimesed karantiini ning maksta neile nakkushaiguste hüvitist. Ühtlasi tuleb ohtliku nakkushaiguse puhul inimesi testida ja nakkusega kokkupuuteid jälitada. See aga nõuab palju ressursse. Praeguse nakatumiste arvu juures on koroonajälitus võimatu ja ühtlasi mõttetu ressursi raiskamine.
Rämet peab praeguses olukorras kõige mõistlikumaks koroona eemaldamist ohtlike nakkushaiguste nimekirjast ning ressursside suunamist inimeste ravimisele.
