Uusimaal elav ja ettevõtjana tegutsev mees märkas 2016. aasta sügisel, et tema auto kindlustus oli katkenud maksmata arvete tõttu. Mees helistas täitebüroosse, et ajada korda paarisaja euro suurune makse. Meest aga ootas üllatus.
Täitemenetluses oli ligi 35 000 eurot. Mehe abikaasa oli võtnud mehe ja poja nimel kiirlaene ning riisus perefirma raha kümnete tuhandete eurode eest, vahendab Iltalehti.
Naine oli tahtnud mehe nimel veel 15 000 eurot laenu võtta, aga seda enam ei võimaldatud. Mees ja poeg rääkisid kohtus, et polnud teadlikud naise tegudest. Naine oli kandnud raha oma kontole ja hasartmängukontole. Naise pangaandmed viitasid aga kontrollimatule hasartmängusõltuvusele.
Kuriteod pandi toime aastatel 2015-2017. Laenuvõime kaotanud naine võttis laenu mehe nimel, kasutades teist telefoninumbrit ja meiliaadressi. Ühe aasta jooksul perioodil 2015-2016 õnnestus naisel võtta mehe nimele kiirlaenu enam kui 25 000 euro ulatuses. Seejuures olid tagasi lükatud laekutaotlused enam kui 15 000 euro eest. Suurim ühekordne laenusumma oli 11 000 eurot.
Kannatanute nimekirjas on üle 30 ettevõtte, nende seas ka perefirma, kust naine oli välja petnud üle 35 000 euro. naisel oli õigus kasutada firma pangakontot ja maksta makseid – aga seda mitte enda isiklikes huvides.
Kui mees sai naise tegevusest teada, võttis naine laenu poja nimel. Nõnda õnnestus naisel saada veel ligi 19 000 eurot.
Naine end kohtus süüdi ei tunnistanud. Tema väitel oli tal luba võtta mehe nimel laenu raskes rahalises olukorras ning raha läks pere ülalpidamiseks.
Naise väitel oli tal kokkulepe ka pojaga, aga ta ei suutnud laene tagasi maksta.
Mees aga ütles, et on nö vana kooli mees, kes ei luba mingeid kiirlaene. Küll oli ta naisega rääkinud sellest, et raha on vähe.
Mees oli kohtus öelnud, et oskab autoga sõita, remonti teha ja koristada, aga raha-asju ajas tema eest naine. Seetõttu oli naisel juurdepääs pangakontodele. Mees polnud aga teadlik kiirlaenudest ja tema nimele loodud hasartmängukontodest, mida naine kasutas. Mees ei näinud ka täitemenetluse kirju, kuna naine oli need postkastist ära võtnud enne, kui mees koju saabus.
Poeg polnud samuti emale mingit luba andnud. Esimese 500 eurot kiirlaenu oli naine võtnud poja nimel enda väitel jõulukinkide ostmiseks. Poeg oli öelnud, et see olgu esimene ja viimane kord.
See laen ei jäänud aga viimaseks. Poeg oli saanud mõned täitekirjad ja tema palgast võeti maha 3000 eurot. Poeg kahtlustas, et ema käis varuvõtme abil kirju postkastist välja võtmas.
Ida-Uusimaa kohus mõistis naisele 2019. aasta septmberis pettuste ja riisumiste eest aasta ja 3 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse ning 80 tundi ühiskasulikku tööd. Naine peab lisaks maksma kiirlaenudega võetud summad ning muud kulud mehele ja pojale tagasi. Nii isa kui poeg olid jõudnud osa naise tekitatud kuludest tagasi maksta.
Kokku peab naine maksma hüvitisteks ligi 100 000 eurot.
Naine kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ta taotles süüdistuste ja hüvitiste tühistamist. Ringkonnakohus lühendas 20. jaanuaril tehtud otsuses naise karistust 1 kuu võrra. Naisel on õigus taotleda menetlusluba veel ülemkohtult.
