Kouvolas elav abielupaar nõuab Helsingi Naistenklinikka sünnitusmajalt 3000 eurot hüvitist võrdõiguslikkuse seaduse väidetava rikkumise eest.
Naine oli lapseootel ja paar saabus eelmise, 2021. aasta märtsi lõpus sünnitusmajja lootevee uuringutele. Seda uuringut aga ei toimunud. Ämmaemand pakkus klientidele maski, või alternatiivina visiiri, millest aga keelduti, vahendab Iltalehti.
Külastajad ei soovinud midagi näo ette. Nad leidsid, et neid keelduti teenindamast ja nad lahkusid.
Kaks nädalat hiljem said nad uue aja, aga sel korral ei ilmunud nad kohale. Lõpuks tehtu uuring aprilli lõpus ilma maski ja visiirita.
Kohtlemise põhjal leidis abielupaar, et neid on diskrimineeritud. Nad esitasid Helsingi kohtusse hagi, milles nõuavad Naistenklinikka sünnitusmajalt 3000 eurot hüvitist. Nad väidavad, et Naistenklinikka diskrimineeris neid, kui nõudis näomaski.
Abielupaari hinnangul on maskisoovitus pelgalt soovitus. Nad ei soovi kasutada maski, kuna „nende tõhusus oletatava koroonaviiruse leviku ärahoidmiseks on teaduslikult tõestamata”.
Hagis on märgitud, et maski kandmisega ei tahetud anda teistele eeskuju, mis loob vaid lisahirmu ja ärevust. Abielupaar rõhus ka oma tervislikule olukorrale, mida maski või visiiri kandmine kahjustab, kutsudes esile paanikahäire.
Lisaks juhtis abielupaar tähelepanu sellele, et mõned maskid sisaldavad vähki tekitavaid aineid.
Helsingi kohus aga ei võtnud hagi menetlusse. Kohtu hinnangul on hagi alusetu. Kohtu hinnangul on selge, et isikute soovimatus maski kanda ja usk maski kasutusse pole selline võrdõiguslikkuse seaduse poolt kaitstud usku puudutav juhtum, mille võimalik kahjustamine võimaldab taotleda hüvitist.
Võrdõiguslikkuse seaduse järgi pole inimeste erinev kohtlemine diskrimineerimine, kui sel kohtlemisel on põhi- ja inimõiguste seisukohalt õigustatud eesmärk ja meetmed selle eesmärgi saavutamiseks on õigustatud.
Kohtu hinnangul on hagiavalduse esitamise põhjuseks denialismil põhinev koroonapandeemia ohtlikkuse eitamine. Kohtu hinnangul oli hagiavalduse esitajate suhtes toimunud kohtlemine selle toimumise ajal vajalik ja vältimatu meede kaitsta haiglas teiste inimeste tervist.
Kohtu hinnangul ei kaitse võrdõiguslikkuse seadus üksikisiku sellist arvamust, mis võib kahjustada teiste inimeste tervist ja üldist ohutust.
Kohus lisas veel, et haigiavalduse esitajad pole välja toonud, et neid oleks koheldud teistmoodi kui teisi haigla kliente ning nad pääsesid hiljem uuringutele ka ilma näomaskita.
Helsingi kohtu septembrikuus tehtud otsus ei jõustunud, kuna see kaevati edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus uuris hagi, aga ei võtnud seda menetlusse. Seega jääb jõusse varasem kohtu otsus.
