Soome Yle kogus inimeste arvamusi ja muljeid elu kohta ilma koroonapassita. Selleks on mitmeid põhjuseid.
Satakunta maakonnas elav Mikko märkis, et ta pole võtnud ühtegi vaktsiinidoosi. Samas ta kardab, et teda mõistetakse selle eest hukka, mistõttu ta valetab lähedastele, et on vaktsineeritud. Kui passi vaja kasutada, on ta valmis maksma kellelegi, et omale vajadusel laenuks pass saada.
Oma sõpradele ja tuttavatele on Mikko rääkinud, et pole vaktsineeritud. Ta on sunnitud seda tegema, kui sõbrad kutsuvad kinno või välja sööma.
Veidi alla 40-aastane Mikko leiab, et koroonasse raskelt haigestumise oht on väike. Ta muretseb vaktsiiniga kaasnevate kahjulike kõrvaltoimete pärast.
Pärast koroonapassi kasutuselevõttu ei pääse Mikko enam ujulasse ning pidi lõpetama oma sporditegevuse, kuna ei pääse enam spordisaali sisse. Samas saab Mikko aru, miks passi nõutakse. Ta on rahul sellega, et inimestel on vabadus valida, kas vaktsineerida või mitte. Samas ei kannata koroonapass Mikko arvates enam kriitikat, seda olukorras, kus nii paljud inimesed on juba vaktsineeritud.
Mikko räägib, et koroonapass on süvendanud tema veendumust, et ta ei taha end lasta vaktsineerida, kuna ta tunnetab survestamist. Samas on koroonapass tugevdanud ka tunnet, et elu muutuks lihtsamaks, kui ta laseks end vaktsineerida.
Inimesed märgivad vastustes, et koroonapass tähendab inimeste üle valitsemist hirmu ja häbi abil. Koroonapassita inimesed peavad neile kehtestatud piiranguid diskrimineerivateks.
Samas on märgitud ka seda, et ilma passita elamine ei mõjuta elu mitte kuidagi. Osa inimesi märkis, et kuigi nad on saanud kaks vaktsiinidoosi, ei kasuta nad põhimõtteliselt passi ning boikoteerivad passi nõudvaid kohti ja üritusi.
Koroonapass on Soomes kasutusel alates oktoobri keskpaigast ja sellega saab sisse teatud kohtadesse, kus on muidu piirangud. Passi saamiseks on vaja kahte vaktsiinidoosi, haiguse läbipõdemist või värsket negatiivset koroonatesti.
Praegu on koroonapassi kasutamine aga valdavas osas Soomes peatatud, seda kuni 20. jaanuarini.
