Koroonaviirusega on maailmas lisaks inimestele nakatunud paljud loomad, kaasa arvatud sead. Erinevalt inimestest aga koroona sigadel haigestumist ei põhjusta.

SARS-CoV-2 ehk uus koroonaviirus on loomadelt tulnud viirus, mis mingil moel nakatas inimesi. Praegu pole teada, kuidas haigus muutus inimestele ohtlikuks.

Kuivõrd koroona on loomadelt pärit haigus, siis on loomulik, et sellega nakatuvad ka loomad nagu kassid, koerad, põdrad, tiigrid, hamstrid ja isegi sead.

Teadlased uurisid koroonat sigadel, kuna sead nakatusid, aga ei haigestunud. Teadlased avastasid, et pärast koroonaga nakatumist sigade rakud lihtsalt surid, selgub värskest, teadusajakirjas Cell Death Discovery avaldatud uuringust.

Sellist rakkude surma pärast haigusetekitajaga kokku puutumist kutsutakse apoptoosiks. See toimub koroona puhul ka inimestel, aga palju vähemal määral.

Apoptoosi asemel teevad inimese rakud koroonaga kokku puutudes läbi protsessi, mida kutsutakse nekroosiks. Selle tagajärjel rakud samuti surevad, aga saastavad selle käigus ümbritsevaid rakkusid. See omakorda käivitab väga tugeva immuunreaktsiooni.

Teiste sõnadega, apoptoos on hea, aga nekroos halb. Uuringu üks autoritest, Iowa riikliku ülikooli veterinaaria abiprofessor Luis Gimenez-Lirola ütles, et arvatavasti on sigadel see omadus kaasa sündinud, mitte nakatumise käigus omandatud.

Nüüd uuritakse, kuidas oleks võimalik koroona puhul apoptoosi inimestel esile kutsuda, et ära hoida rasket haigestumist. Selleks uuritakse geene, mis selle protsessi käivitavad. Seejärel võrreldakse andmeid eri loomadel, näiteks põtradel, kes koroonaga nakatuvad ja nakkust levitavad, aga ei haigestu.

Koroona levikut loomadel uuritakse ka seetõttu, et loomadel võivad välja kujuneda uued ja ohtlikud tüved, mis inimesi ohustavad.