Eesti prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Koostöös Soome Keskkriminaalpolitseiga uurib Eesti Keskkonnaamet ebaseaduslikku jäätmevedu kahe riigi vahel. Paralleelselt viiakse läbi menetlusi nii Soomes kui Eestis. Eestis läbiviidava kriminaalmenetluse fookuses on jäätmeveod 2019. ja 2020. aastal, mil kahtlustuste järgi veeti Eesti ja Soome vahel nõutavate teatamis– ja saatedokumentideta kokku 40 koormat, milles kokku üle 1000 tonni vanaõli ja naftajäätmeid.
Samuti vahendati kahtlustuste järgi Eestisse 2019. aastal ehitus- ja lammutusjäätmete loa alusel 70 koormat ehk ligemale 1700 tonni jäätmete mehhaanilise töötlemise jääke, mille veoks vastav luba puudus. Soomes töödeldud jäätmed toodi Eestisse edasiseks käitlemiseks ning kahtlustuste järgi teadsid nii jäätmeid vahendava kui ka neid Eestis vastu võtva ettevõtte esindajad, et jäätmete veoks ja vastuvõtmiseks vajalik luba puudus.
Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul tegutsesid uurimisega kogutud andmetel erinevate ettevõtete praegused ja endised juhatused liikmed teadlikult ja kooskõlastatult eesmärgiga hoida kokku jäätmeveost tekkivaid kulutusi. „Spetsiifilisi jäätmete mehaanilise töötlemise jääke üle andes vastavat jäätmekäitlusluba mitteomavale ettevõttele Eestis võidi säästa üle 100 000 euro, kuid sellest olulisem on oht, mida keelatud jäätmete mittenõuetekohase käitlemisega tekitakse keskkonnale.“
Keskkonnaameti uurimisosakonna juht Rocco Ots rõhutas, et jäätmete käitlemiseks seatud erinõuded on vajalikud ohutuse tagamiseks. „Ebaseaduslik jäätmevedu ohustab nii looduskeskkonda kui inimeste tervist. Riskid on maandatud, kui käideldakse ja ringlusse võetakse niisugust materjali, mille koostis on teada ning võimalik keskkonnamõju analüüsitud. Naftasaaduseid sisaldavad jäätmed on aga vale käitlemise ja ebasobiva tehnoloogia korral otsene keskkonnarisk. Ka peeneks purustatud teadmata päritoluga jäätmeid pole võimalik tagantjärgi sortida ega veenduda, et need ei sisalda ohtlikke aineid. Selle pärast on jäätmete käitlemiseks ja veoks seatud kindlad nõuded ning nende rikkumisel võivad olla tõsised tagajärjed,“ selgitas Ots.
Kriminaalmenetlust viiakse läbi Eesti-Soome ühise uurimisrühma raames. „Ebaseadusliku jäätmeveoga uurime piiriülest kuritegu, kus on tarvis koguda tõendeid mõlemas riigis ja teha tihedat koostööd. Ühine uurimisrühm võimaldab kahe riigi uurimisasutustel vahetada kiiremini ja lihtsustatud korras infot. Vastavalt kokkuleppele uurib kumbki riik oma kodanike toimepandud kuritegusid,” lisas prokurör.
