30-aastane Helsingi naine Mervi (nimi muudetud) põdes koroonat esimest korda novembrikuus. Nüüd, vaevalt kaks kuud hiljem sai ta uuesti positiivse testitulemuse.
Esimene positiivne testitulemus oli 17. novembril. Tegemist oli Delta variandiga. Uus positiivne tulemus tuli ametliku testiga teisipäeval, 11. jaanuaril, vahendab MTV.
Viimane kord varianti ametliku testiga ei tuvastatud, aga Mervi arvab, et see on Omikron.
Mervi on riskigrupi haige. Ta põeb mikroskoopilist koliiti, mis on haavandiline jämesoole põletik. See haigus vähendab vastupanuvõimet.
Mervi räägib, et haigestub ka muidu väga kergesti. Sügisel põdes ta neljal korral külmetushaigust, enne kui tuli koroona. Enne viimast positiivset testitulemust oli ta reedel kohtunud isikuga, kel tuvastati laupäeval koroona. Mervil tekkisid haigusnähud esmaspäeval.
Naine räägib, et elas siis veel teadmisega, et kui põdes alles koroonat, ja tollel isikul polnud mingeid nähtusid, siis ei pruugi temal ka tulla.
Kui Mervi esimest korda haigestus, siis haigestusid ka kõik teised, kes olid samades ruumides olnud. Kõik olid täielikult vaktsineeritud. Keegi aga ei haigestunud uuesti koroonasse, kui Mervi teist korda haigestus.
Mervi räägib, et tal on nii kehv vastupanuvõime. Praegused haigusnähud on leebed. Delta variandi puhul olid haigusnähud palju hullemad, aga haiglaravi ta ei vajanud.
Deltaga ei jaksanud naine voodist tõusta. Kõige hullem aeg kestis kolm nädalat, aga kokku kestsid vaevused kuu aega. Sel ajal oli õhupuudus ja valud olid üle terve keha.
Lisaks oli veel hirmus nohu ja palavik. Haigus oli väga jube. Praegu on Mervil köha ja ta on väsinud. Haigus on praegu palju leebem.
Merviga koos elav elukaaslane aga ei haigestunud kummalgi korral. Mervi räägib, et mõlemad olid koroonaga vähemalt viis korda kokku puutunud.
Mervi esimene haigestumine kaitses teda vähemalt paar kuud uute kokkupuudete eest nakkusega. Nüüd aga pole elukaaslane jätkuvalt haigestunud. Ilmselt on nii tugeva vastupanuvõimega inimesi.
Kui Mervi teist korda haigestus, siis mõistis ta, et pole ainuke selline. Omikron ongi selline, et murrab ka kaitsevõimest läbi. Haiglaõde polnud telefonis eriti üllatunud, et ta uuesti haigestus.
Delta-järgne vastupanuvõime kestis Mervil seega vaid paar kuud. Näiteks terviseameti hinnangul annab haiguse läbi põdemine kaitse poolest aastast kuni aastani.
Mervi on kaks korda vaktsineeritud. Ta oli saamas kolmandat doosi, aga haigestus siis Delta variandiga. Ta ei karda sotsiaalseid kontakte, kuigi on haigust kaks korda põdenud. Praegune haigus meenutab tavalist kerget külmetushaigust. Haigusest enam väsitavad karantiinid. Kui pead olema suletud ruumis, on see vaimselt räsitavam kui haigus ise.
Pärast Deltaga haigestumist tundis Mervi end vabamalt. Ta tundis, et on kaitstud. Ta järgis samas kõiki ohutusnõudeid, kuna kuulub riskigruppi. Varem nõuded teda ei häirinud, aga nüüd, kui istub juba teist korda lühikese aja jooksul karantiinis, loodab ta, et see jääb viimaseks. Kui haigus nii tihti nakkab, siis hakkab kannatus katkema.
Mervi ei soovi, et keegi teine haigestuks raskelt, aga ta küsib, mis on siis ülejäänud tagajärjed. Ise mõtleb, et kui saab uuesti karantiiniotsuse, siis on see ikka päris kole.
Esimene positiivne koroonatest novembris oli Mervi jaoks šokeeriv. Ta helistas elukaaslasele ja ütles, et tal on koroona. Ta mõtles, kelle kõigiga oli ta kokku puutunud ja see oli masendav.
Nüüdseks on Mervi sõpruskonnast enamus haiguse läbi põdenud. Kui Mervi teist korda haigestus, siis tegi see rohkem nalja. Soolehaigused muudavad organismi vastuvõtlikuks kõiksugu muudele haigustele.
Mervi jaoks hakkab koroona ümber toimuv teda juba väsitama. Juba ollakse kolmanda koroona-aasta alguses. Mervi leiab, et kui ta poleks vaktsineeritud, siis oleks ta põdenud palju raskemalt.
Paljud arvavad, et koroona riskigruppi kuuluvad vaid eakad inimesed. Mervi on aga kolmekümnene ja normaalkaalus. Ta ei paista välja, et kuulub riskigruppi.
Mervi on arvamusel, et vaktsiinid ei toimi, kui neid paljud ei võta. Ta leiab, et kui piisavalt paljud laseks end vaktsineerida, siis ka tema pääseks haigestumisest. Samas ei saa ta riskigruppi kuuluva inimesena kontakte vältida, nii et haigestumine on tema jaoks paratamatus.
Mervi räägib, et ta ei karda niipalju mitte haigust, vaid karantiine. Karrantiini ajal pole mingit elu, kui pead istuma kodus. Iga kord, kui tuleb uus variant, käib ta vaktsineerimas, et tal oleks võimalikult hea kaitse.
