Soomes jõustub veebruari algusest haiglaõdede vaktsineerimise kohustus. Vaktsineerimise vastu on pööranud paljud õed, kes on saanud ühe vaktsiinidoosi. Osa õdesid otsib nüüd võimalust nakatuda, et saaks tööd edasi teha.
Nüüd olen liiga ohtlik oma tööd tegema, kirjutas soome haiglaõde Emmi sotsiaalmeedias jaanuari algul. See oli tema viimane tööpäev Tampere ülikooli haiglas, vahendab Yle.
24-aastane haiglaõde räägib, et ei näitaks koroonapassi ka siis, kui tal oleks tehtud viis vaktsiinisüsti. Õde otseselt lahti ei lastud, aga nii tema ise kui tööandja leidsid, et töölepingut pole mõtet jätkata.
Põhjuseks oli see, et naine ei olnud nõus võtma enam mitte ühtegi vaktsiinidoosi. Esimese doosi oli ta saanud. Teist ega kolmandat ta ei soovi, kuigi seadus kohustab õdesid end nakatumise ärahoidmiseks vaktsineerima.
Tegemist on nakkushaiguste seaduse ajutise muudatusega, mis jõustub veebruari algul. Selle eesmärk on kaitsta patsientide tervist.
Sundvaktsineerimine puudutab haiglaõdesid, aga ka muid sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid, kes töötavad koos vanuritega. Seadusemuudatus on jõus kuni tänavuse, 2022. aasta lõpuni. Haiglaõde Emmi aga loodab, et see seadus kukub kokku, kuna valitseb suur haiglaõdede puudus.
Emmi räägib, et haiglaõed on endast kõik andnud ja nüüd saavad preemiaks enesemääramisõiguse kaotuse. Seejärel sunnitakse neid elatise teenimiseks avaldama oma terviseandmeid.
Seetõttu ei kavatse haiglaõde tööle minna, isegi kui seda palutakse, kuni sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas loobutakse sundvaktsineerimisest.
Emmi ei taha end lasta enam vaktisineerida, kuna pärast esimest doosi tekkisid hormonaalhäired, valukrambid ja südame rütmihäired. Töötervise arst suhtus naise vaevustesse tõsiselt, aga alati see nii ei ole. Talle on tulnud palju teateid inimestelt, kes ei julge vaktsiini kahjulikest kõrvaltoimetest rääkida isegi arstile.
Haiglaõdesid, ämmaemandaid ja hooldajaid on Soomes kokku ligi 150 000. Praegu pole teada, kui paljud neist keelduvad vaktsiinidest.
Soome meedikute vaktsiinikriitilises sotsiaalmeedia grupis on üle 3000 liikme. Emmi on samuti selle grupi liige ja räägib, et seal saab rääkida vabalt, ilma tsensuurita. Grupis räägitakse palju vaktsiinikahjudest. Grupis on avaldatud arvamust, et ametivõimud varjavad vaktsiinide kahjulikke kõrvaltoimeid.
Soome suurima, Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglaõdedest on üle 95 protsendi vaktsineeritud kahe doosiga, kolme doosiga 69 protsenti. Need numbrid on ülejäänud rahvastikku arvestades kõrged. Täielikku pilti need numbrid siiski ei anna, kuna nende seas on vähe hooldajaid, kelle hulgas on vaktsineeritus madalam.
Hooldajatest on Soomes saanud kaks vaktsiinidoosi ligi 80 protsenti, haiglaõdedest aga 90 protsenti. Hooldajate ametiühingu andmetel on enam kui 30 000 hooldajat vaktsineerimata. Kõik nad pole vaktsiinivastased. Päris vaktsineerimise vastu on vaid 1-2 protsenti hooldajatest.
32-aastane hooldaja Daniel on üks neist, kes on nüüd kodus ja tööle ei lähe. Tööleping kehtib märtsi lõpuni, aga tööle ei saa minna ilma vaktsineerimata või haigust läbi põdemata. Danieli pole lahti lastud, aga palka talle enam ei maksta.
Kui aga Daniel saaks nüüd koroona, siis võiks ta pool aastat edasi töötada, pärast mida tuleks võtta tõhustusdoos.
Daniel märgib, et ka vaktsineeritud nakatuvad ja nakatumiste arv on kiiresti tõusnud. Pole enam vahet, kas vanuritega tegeleb vaktsineeritud või vaktsineerimata hooldaja.
Soome terviseameti andmetel on vaktsineeritutel siiski nakatumise oht väiksem ja neil kestavad haigusnähud lühemat aega. Tervishoiu seisukohalt on meedikute vaktsineerimine vajalik veel seetõttu, et siis on nad väiksema tõenäosusega haiguspuhkusel. Lisaks soovitakse, et meedikud näitavad oma vaktsineerimisega eeskuju kõigile teistele.
Kaks eespool välja toodud soome tervishoiutöötajat aga end vaktsineerida ei lase ja üks neist osales hooldajate vaktsineerimise vastasel meeleavaldusel.
Soomes nõutakse tervishoiutöötajatelt leetrite, tuulerõugete, läkaköha ja gripi vastu vaktsineerimist alates 2018. aastast. Tookord olid paljud hooldajad gripivaktsiini võtmise vastu.
Koduhoolduse puhul pole vaktsineerimist kohustuslikuks tehtud, aga veebruari alguses jõustuv seadusemuudatus puudutab ka kodus tehtavat klienditööd. Hooldajad tunnistavad, et koduhooldus oli seni alternatiiviks neile, kes end gripi vastu vaktsineerida ei soovinud. Koroonaga aga olukord muutub.
Seaduses on lünk, mis lubab vaktsineerimata töötajaid siiski kasutada, kui selleks on vajadus. Kuivõrd aga Soomes valitseb suur hooldajate nappus, siis on selge, et kõiki on vaja. Vastasel korral kukub kaardimajake kokku, räägib hooldajate ametiühingu juht Silja Paavola.
Hooldaja Dasniel räägib, et kuigi väidetakse, et kolm doosi kaitsevad raske haiguse vastu, siis pole need põhjendused tema jaoks piisavad. Danieli sõnul ei ole koroonavaktsiinide pikaajalise mõju kohta veel infot. Ta räägib, et ta ei karda, aga on saanud kümneid sõnumeid südame rütmihäirete, südamelihase põletike ja isegi surmajuhtumite kohta. See pole normaalne.
Daniel tunnetab, et ta pole enam oodatud hooldaja tööd tegema. Üks võimalus on minna vaimse tervise valdkonda, kus vaktsineerimist ei nõuta. Kui Daniel teatas, et lahkub, siis oli kolleegid kurvad, et hea töötaja läheb minema. Paljud laikisid Facebooki postitust, milles ta andis teada, et paneb ameti maha.
Haiglaõde Emmi käis koroonapiirangute-vastasel meeleavaldusel World Wide Demonstration 6.0. Ta läks kohale, kuna tahtis rõhutada vaktsiinikriitilisust. Tema arvates kiidetakse meedias liiga palju koroonapassi ja liiga vähe pööratakse tähelepanu kriitikale.
Politsei andmetel osales meeleavaldusel ligi 4000 inimest. Kohal olid lastega pered, õpilased ja eakad naised. Hooldajad olid tulnud kokku üle terve Soome.
Haiglaõde Emmi räägib, et koroonavastaseid halvustatakse meedias. Neid kujutatakse rumalate ja vastutustundetutena, kuigi tegelikkuses see nii ei ole.
Vaktsineerimise asemel otsivad palju vaktsiinikriitikud nüüd võimalust nakatumiseks. Sotsiaalmeedias küsitakse otse, kas kellelgi on pakkuda koroonat.
https://yle.fi/uutiset/3-12292634
