Kuigi mõnedes riikides on kehtestatud vaktsineerimiskohustus, poole see erilist efekti andnud. Teadlaste väitel teeb kohustuslik vaktsineerimine pigem halba kui head.
Isegi need teadlased, kes pooldavad viiruse kaitseks ühiskonna sulgemist, ei toeta kohustuslikku vaktsineerimist. Londoni Queen Mary ülikooli epidemioloog dr Deepti Gurdasani, kes pooldab nn null-koroona poliitikat ehk viiruse välja juurimist ühiskonnast, toetab pigem kohustuslikku näomaski kandmist avalikes kohtades kui sundvaktsineerimist. Tema väitel juhib kohustuslik vaktsineerimine tähelepanu vaktsiinidele, mitte aga vaktsiinivastasuse tegelikele põhjusetele. See marginaliseerib inimesi, kes niigi on tervishoiu poolt hüljatud, märgib dr Gurdasani. Valitsused tuginevad liialt vaktsiinidele ja vaktsiinipassidele, kõik muu on tähelepanu alt väljas ning see on suurim probleem, vahendab Daily Mail.
Siiani pole selge, kas sundvaktsineerimine aitab viiruse levikut peatada. Näiteks USA-s sai vaktsineerimisvastane liikumine hoogu juurde pärast seda, kui kehtestati karm vaktsineerimispoliitika ja kohustuslik vaktsineerimine mõnedel elualadel.
Alates septembrist on Walesis ja Šotimaal kehtinud koroonapass ööklubides ja spordiüritustel, aga see pole suurendanud vaktsineerimist ega mõjutanud nakatumiste taset. Praegu levib koroona Šotimaal nii kiiresti, et tuli kehtestada karmid piirangud.
Saksamaal, kus kehtivad ühed Euroopa kõige karmimad koroonareeglid ja vaktsineerimata inimesed ei pääse söögikohtadesse ning muudesse avalikesse kohtadesse, on koroonaga nakatumine kasvanud viimase kuu aja jooksul 14 korda. Saksa terviseametnikud räägivad, et „haiglad on ohtlikult täis”.
Inglismaal kardetakse, et kui kehtestada kohustuslik vaktsineerimine, siis suureneb inimeste vastumeelsus tervishoiu suhtes tervikuna. Inimestel kaob usaldus meedikute suhtes, mis omakorda süvendab probleeme.
Lihtsam on neis riikides, kus on varem olnud kohustuslik vaktsineerimine, nagu näiteks Itaalias. Neis riikides, kus pole kohustusliku vaktsineerimise tava, on seda raskem teostada. Pealegi pole paljud vaktsineerimata inimesed vaktsiinide vastu, vaid nad on otsustanud vaktsineerimist edasi lükata.
Maailma senine praktika näitab, et vabatahtlikkus on etem kui sundus. Maailma kõrgeima vaktsineeritusega riigid MMR vaktsiini (leetrid, mumps ja punetised) osas – Rootsi ja Portugal – ei oma üldse mingit vaktsineerimiskohustust. Aga näiteks USA-s, kus kooli minnes on vaja lasta laps vaktsineerida, on vaktsineeritus hakanud hoopis langema ning lapsevanemad taotlevad lastele palju enam vabastusi.
Lisaks on paljud inimesed praegu erinevas olukorras ja tuleb mõelda, mis on olulisem. Praegu on tähtsam juhtida tähelepanu kolmandatele doosidele kui pressida inimestele peale esimesi doose, ütles Swansea ülikooli rahvatervise lektor dr Simon Williams.
