Soome väljaanne Iltalehti küsis soomlastelt, miks nad on vaktsineerimise vastu. Vastuseid tuli üle 200 ja need on väga erinevad.
Mõned vastasid, et kardavad üldse vaktsineerimist, teised jälle ei näe selleks vajadust. Mõned leiavad, et vaktsiinidest pole midagi kasu.
„Mida rohkem vaktsineerime, seda kallimaks see lõpuks läheb, kui viirus muteerub selliseks variandiks, mille peal vaktsiinide antikehad ei tööta,” arvas Mathias H.
„Vaktsiinide tegelik mõju avaldub alles aastate pärast. Paljud võivad surra ilma vaktsiinita, aga paljud surevad ka vaktsineerimise tagajärjel,” märkis üks vastaja.
Iltalehti palus Soome terviseameti peaarstilt Hanna Nohynekilt kommentaari 13 enim levinud vaktsineerimise-vastase väite kohta.
1.Vaktsiinid soodustavad uute variantide teket
Nohynek: See on vähetõenäoline. Viirus levib vaktsineerimata inimeste hulgas kergemini kui vaktsineeritute hulgas. Mida enam viirus levib, seda tõenäolisemalt see muteerub.
2.Vaktsiinide tegelik mõju avaldub alles aastate pärast
Nohynek: See on vähetõenäoline. Enamus kõrvaltoimetest ilmneb esimese 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Maailmas on antud 8,1 miljardit vaktsiinidoosi. Suur osa neist on antud riikides, kus on korralik vaktsiinide järelvalve. On tõenäoline, et enamus kõrvaltoimeid on juba välja tulnud.
Koroona vastu vaktsineeritud patsientide suremus on väiksem kui vaktsineerimata inimestel. Osalt tuleneb see asjaolust, et väga kehva tervisega inimesi ei vaktsineerita.
3.Vaktsiinist pole noorele tervele inimesele kasu
Nohynek: On tõsi, et noortel on väiksem oht haigestuda raskelt. Samas pole ette teada, kes kuuluvad koroonaviiruse riskigruppi. Pole ette teada, kes haigestub raskelt ja kes mitte.
4.Vaktsiine pole vaja, kuna koroonasse on Soomes surnud vaid 1400 inimest
Nohynek: See pole tõsi. Soomes on püsinud surmade arv madal tänu vaktsineerimisele ja muudele meetmetele. Ilma vaktsiinideta oleks olukord hoopis teine.
5.Vaktsiinid ei hoia ära nakatumist ega haigestumist
Nohynek: On tõsi, et praegused vaktsiinid ei hoia täielikult ära nakatumist ega haigestumist, aga need vähendavad nakatumiste arvu, kuna vaktsineeritud levitavad viirust lühemat aega.
6.Vaktsiin on mõttetu, kuna haigus kulgeb enamasti leebel kujul
Nohynek: Haigus on leebe noorematel inimestel, aga vanusega kasvab oht haigestuda raskelt. Maailmas on registreeritud 5,2 miljonit koroonasurma. Tegelik number võib olla sellest suurem.
7.Vaktsiinid on vaid propaganda
Nohynek: On tõsi, et koroonaga on seotud palju vandenõuteooriaid ja valeinfot. Räägitakse infodeemiast, mis väsitab inimesi.
Koroonaviirus SARS-CoV-2 on aga tegelikkuses olemas. See võib põhjustada eri haigusvorme alates väga leebest haigusnähtudeta variandist kuni väga raske, surmaga lõppevani välja. Vaktsiinid aitavad ära hoida raskeid juhtusid.
8.Vaktsiinikahjusid varjatakse
Nohynek: Soomes on ravimikahjude kohta info avalik ravimiameti veebis. Samuti uurib vaktsiinikahjusid terviseamet. Info on alati välja toodud, kui see on vajalik.
Vaktsineerimisprogrammis on tehtud muudatusi, kui seda on peetud vajalikuks. See on olnud näiteks AstraZeneca vaktsiini puhul seoses tromboosi ohuga ja Moderna ning BioNTechi vaktsiini kasutamise piiramisega seoses südamelihase ja -vatsakese põletiku ohuga noortel meestel.
9.Vaktsiinid on eksperimentaalsed
Nohynek: See pole tõsi. Vaktsiine on uuritud juba alates 2020. aasta kevadest. Infot vaktsiinide mõju kohta on kogutud poolteist aastat. Mingit pikaajalist kahjulikku mõju pole välja tulnud.
10.Vaktsiin kahjustab rasedaid
Nohynek: Enamuses riikides soovitatakse vaktsiine ka rasedatele, kuna on selgunud, et koroonahaigus võib rasedatele halvasti mõjuda. Infot vaktsiini mõju kohta rasedatele on veel vähe, aga seni pole ilmnenud rasedatel mingeid ohtlikke kõrvaltoimeid.
11.Vaktsiin võib pärssida viljakust
Nohynek: Praeguse info valguses ei pea see paika. mRNA vaktsiinide puhul on täheldatud menstruatsioonihäireid, aga need lähevad mööda. Vaktsineeritud meeste spermas pole tuvastatud muutusi.
12.Vana tehnoloogiaga vaktsiinid on ohutumad
Nohynek: Hiinas on toodetud vana tehnoloogiaga koroonavaktsiine, mida kasutatakse üle maailma. Ligi pooled maailmas kasutatud vaktsiinidest on sellised nõrgestatud viirusel põhinevad vaktsiinid. Need vaktsiinid on küll ohutud, aga mitte nii tõhusad nagu adenoviirusvektor- või mRNA vaktsiinid.
Nõrgestatud viirusel põhinevaid koroonavaktsiine pole Soomes saada, aga need on saadaval mõnedes teistes Euroopa Liidu riikides (Sinovac, Sinopharm).
13.Vaktsiin kahjustab inimese loomulikku immuunsust
Nohynek: On tõsi, et vaktsiin võib harvadel juhtudel põhjustada surma kas allergilise reaktsiooni või vere hüübimishäire tõttu.
Harvaesinevad kahjulikud kõrvaltoimed võivad kaasa tuua püsiva tervisekahjustuse, kui tromboos tekib ajus.
Need on põhjused, miks Soome terviseamet lubab kasutada adenoviirusvektorvaktsiine (AstraZeneca ja Janssen) vaid nendel inimestel, kel on vanuse tõttu vaktsiinidest saadav kasu suurem kui võimalik kahju.
Sellest, et vaktsiin kahjustab inimese loomulikku immuunsust, pole mingeid teaduslikke tõestusi, kuigi eri hüpoteese on esitatud.
