Soomes on koroonavaktsiini mõjul surnud vähemalt kaks inimest ja kahjulikke kõrvaltoimeid on registreeritud ravimiametis Fimea ligi 22 000.
Tänavuse, 2021. aasta 19. detsembri seisuga on 139 kahjulike kõrvaltoimete teadet sellised, kus kahtlustatakse surma vaktsineerimise tagajärjel, vahendab Iltalehti.
Praeguseks on kaks surmajuhtumit sellised, kus on leidnud kinnitust seoses vaktsineerimisega. Osa juhtumite uurimine on pooleli.
Üks kinnitatud surmajuhtumitest on seotud Astra Zeneca koroonavaktsiini põhjustatud tromboosiga. Seda saab kinnitada, sest juhtumist on olnud juttu teadusartiklis. Teise juhtumi puhul ei avalikustata, mis vaktsiini inimene sai.
Fimea avalikustab veebis juhtumid, kus kahtlustatakse surma vaktsineerimise tagajärjel. See aga ei tähenda Fimea info kohaselt veel, et surm saabus vaktsineerimise tagajärjel. Surma põhjuse tuvastab raviarst või teatud juhtudel kohtuarst.
Kokku on Fimea saanud 22 000 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Neist olid detsembri keskpaigaks läbi vaadatud 6550. 15 400 teadet on järjekorras.
Läbi vaadatud teadetest on 2083 leebete vaevuste kohta ja 4467 sellised, mis on raskekujulised. Soomes on kokku antud inimestele 8,9 miljonit vaktsiinidoosi.
Fimea rõhutab, et teated kõrvaltoimete kohta on inimeste endi poolt tehtud ja see ei tähenda, et oleks kinnitatud seos vaktsineerimise ja kõrvaltoime vahel.
Kõrvaltoimete teadete abil püütakse tuvastada uusi kõrvaltoimeid, mida pole varem avastatud. Koroonavaktsiinide tavalisemad kahjulikud kõrvaltoimed on palavik, külmavärinad, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalud ning suurenenud ja valulikud lümfisõlmed. Lisaks võivad esineda allergilised reaktsioonid, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, samuti reaktsioonid süstimise kohas. Fimea rõhutab, et nende kõrvaltoimete kohta pole ilmtingimata vaja teha teateid.
Kõrvaltoime on raskekujuline, kui see on toonud kaasa surma, eluohtliku seisundi, haiglaravi või haiglaravi pikenemise. Raske kõrvaltoime võib olla põhjustanud püsiva tervisekahjustuse või vähendatud töövõimet, kus inimene on muutunud pikaajaliselt töövõimetuks. Sellesse nimekirja kuulub ka kaasasündinud terviserikete avaldumine.
Fimea registreerib põhiliselt uusi kõrvaltoimeid ehk selliseid, mida pole märgitud ravimi pakendil. Teate edastaja hindab ise sellese raskusastme.
Kui vaktsineeritul tekib terviserike Soomes saadud vaktsiini tagajärjel, siis on õigus saada hüvitist ravimikahjukindlustuselt. Väiksemaid kahjusid ei hüvitata. Ravimikindlustus hüvitab raskemad vaktsiinikahjud, mille tagajärjel on tekkinud tervisekahjustus.
Hüvitist saab taotleda, kui vaktsiini tekitatud kahju kestab kauem kui 14 päeva. Taotluse võib esitada ka siis, kui vaktsiinikahju tagajärjel on tekkinud ravikulud või töötasu kaotus summas enam kui 85 eurot. Vaktsiini kahjulik kõrvaltoime ja hüvitist võimaldav ravimikahju pole päris üks ja sama asi. Praegu tuleb Fimea info kohaselt taotlusi väga palju.
