Üks muutus koroona Delta variandi puhul on selline, mis muudab selle mitu korda nakkusohtlikumaks kui koroona varasemad variandid.

Seni on teadlased pööranud koroona mutatsioonide puhul tähelepanu vaid ogavalgule, kuna viirus kasutab seda rakkudesse tungimiseks. Seni arvati, et muutused ogavalgus muudavad Delta variandi nakkusohtlikumaks, mistõttu on immuunsüsteemil seda raskem avastada, vahendab Daily Mail.

Nüüd aga arvavad teadlased, et hoopis muud muutused viiruse Delta variandis muudavad selle varasematest ohtlikumaks. Nad leidsid ühe mutatsiooni nimetusega R203M, mis on Delta puhul unikaalne ja võimaldab viirusel paljuneda 10 korda kiiremini kui varasemad variandid.

Kui koroona siseneb organismi, siis programmeerib ta terveid rakke eraldama viiruse osakesi, mis omakorda nakatavad uusi rakke, nõnda paljuneb viirus väga kiiresti.

See avastus aitab seletada, mis on Delta variandi puhul inimeste organismis palju enam viirust kui viiruse varasemate variantide puhul.

USA Kalifornia ülikooli teadlased eesotsas Nobeli preemia laureaadi professor Jennifer Doudna’ga uurisid mutatsiooni R203M käitumist organismis. Nad olid üllatunud, kui R203M suutis viiruse paljunemist kümnekordistada võrreldes varasemate variantidega.

Teadlased lõid ise laboris koroonaviiruse, mis sisaldas mutatsiooni R203M ja see oli 51 korda nakkavam kui algne koroona.

Ka Briti Warwicki ülikooli viroloogia professor Lawrence Young ütles, et ta juba arvas, et Delta variandis peab olema midagi muud kui muutus ogavalgus. Professor Young ütles, et kui ogavalk aitab viiruse jaoks rakke avada, siis R203M kiirendab viiruse rakkudesse sisenemise protsessi.

Teadlased kutsuvad nüüd vaktsiinitootjaid üles kasutama seda infot järgmise põlvkonna koroonavaktsiinide välja töötamiseks. Praegused vaktsiinid, mis on suunatud ainult ogavalgu vastu, on ostunud Delta puhul ebaefektiivseks.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Science.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-10168639/Is-Delta-infectious-Scientists-little-known-mutation-Covid-variant.html