Vantaa linna nakkushaiguste arst Kirsi Valtonen ütles, et ükskõikne suhtumine koroonasse on kasvanud, kuna 60 protsenti nakkusega kokku puutunutest ei vasta enam koroonajälitajate kõnedele.
Seetõttu on koroonajälitus tegevus muutunud vähem tulemuslikuks ning nakkus levib ühiskonnas laiemalt. Valtonen ütles, et tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus inimesed pole nõus koroonajälitusega suhtlema, vahendab MTV.
Need, kes keelduvad koostööst on peamiselt vaktsineerimata inimesed. Väike hulk positiivse testi tulemuse saanud isikuid ei vasta telefonile. Need on peamiselt välismaalt pärit ehituse valdkonna töötajad.
Sageli juhtub nii, et needsamad inimesed helistavad pärast isolatsiooni lõppu, kuna vajavad tõendit nakkushaiguste päevaraha saamiseks. Koroona jälitustööd aga nende inimeste puhul pole võimalik teha.
On juhtunud ka seda, et telefonile on vastanud vaktsineerimata ja koroonaga kokku puutunud isik, kes on pahane karantiini peale ning kritiseerinud valitsuse ja peaministri tegevust.
Vantaa kogemuse põhjal vastavad kõige hoolsamalt telefonile kooliõpilaste ja lasteaia laste vanemad ning töökohas nakkusega kokku puutunud.
Koroonajälitus on Vantaal jätkuvalt üle koormatud ja kuivõrd nakatumiste arv tõuseb, siis on telefoni kontakti puhul viivitus 1-7 päeva. Esimesed teated edastatakse ööpäeva jooksul, telefoni kontaktide puhul eelistatakse riskigruppi kuuluvaid inimesi, kellele saab hakata andma minihepariini (vere vedeldaja).
Valtonen ütles, et nakkust esineb praegu ilmselt palju enam kui koroonajälitus suudab välja selgitada. Ainult jälitusega pole võimalik epideemiat kontrollida. Soome koroona hübriidstrateegia teine nurgakivi – testimine – on samuti oluliselt vähenenud. Testide arv on augustikuust vähenenud poole võrra. Kui augustis käis testimas 2000 inimest päevas, siis nüüd vaid 1000.
Koolides ja lasteaedades jälitatakse koroonaga kokku puutunuid veel terviseameti juhiste kohaselt. Jälitus keskendub lähikontaktidele ning „igaks juhuks” karantiine enam ei kehtestata neile, kelle puhul pole lähikontakti võimalik kindlalt tuvastada.
Arvestatakse nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimeste lähikontakte, aga vaktsineerituid suunatakse karantiini ainult erandkorras. Keskendutakse suurima nakatumise ohuga lähikontaktidele.
Vantaal oodatakse koroona jälituses selgeid riiklikke juhiseid, samuti otsust, kui kaua jätkub isolatsiooni- ja karantiiniotsuste tegemine. Nakatumiste arvu kasvu tõttu on palgatud uusi koroona jälitajaid.
Valtonen märkis aga, et isegi kui inimesi juurde värvatakse, siis ei suuda see muuta koroona jälitust tõhusamaks.
