Soome majanduse mõttekoda EVA on pakkunud välja idee teha Soomest 10 osariigist koosnev liitriik või ühendriigid, sarnaselt Šveitsiga, kus selline mudel on väga hästi töötanud.
See tähendab võimu suuremat hajutamist ja suurema võimu andmist maakondadele. Nimelt pole otstarbekas, et keskvalitsus tegeleb kõigi asjadega, vahendab Iltalehti.
Osariigid tegeleksid lisaks sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnale veel ühistranspordi, taristu, regionaalse arengu ja gümnaasiumiharidusega.
Osariigid oleksid: Uusimaa, Aura, Häme, Uusi Karjala, Kaleva, Untamola, Pohjanmaa, Pohjola, Lappi ja Ahvenanmaa.
Osariike on praegustest maakondadest vähem, et nad oleks rahvaarvu poolest võrdsemad.
Osariikide idee puhul on kõige olulisem asi selle elanike omavalitsus, mis võimaldab leida piirkondlikult kõige paremaid lahendusi. Osariike peaks olema rohkem, et nende vahel tekiks konkurents nii ettevõtete kui elanike pärast. Osariigid saaks võistelda maksude ja teenuste kvaliteedi osas. Konkurents omakorda paneb iga piirkonna otsima oma tugevusi, parandama kitsaskohti ja õppima edukamatelt.
EVA mudelit võib vaadata kui kriitikat praeguse Sanna Marini valitsuse haldusreformi aadressil. Marini valitsuse mudeli puudus on see, et sel puudub maksustamise võimalus. Sellega muutuvad haldusreformi järgsed piirkonnad vaid kuluüksusteks, millel puudub oma otsustusõigus.
Šveitsis on väga iseseisvad kantonid. Šveitsi asjatundjate hinnangul on Soomes kavandatav haldusreform kõige kehvem võimalikest variantidest. Soome kavandatava mudeli puhul hakkavad piirkonnad võistlema, kes saab valitsuselt rohkem raha.
Praegune Põhjamaade mudel tugineb tugevale riigile, kus on tugevad omavalitsused. Omavalitsuste tasemel on võimu jaotus hästi korraldatud. Võimu hajutatuse osas on Soomes üks hea eeskuju olemas – Ahvenamaa, mis on iseseisvev üksus ja väga edukas.