Pirkanmaa maakonnas Kihniö vallas elavaid vanemaid kahtlustati oma 3-kuuse imiku tapmises. Surnud lapsel tuvastati vigastused, mis said olla suure tõenäosusega ainult vanemate poolt tekitatud.
Asja uurimine jõudis prokuröri lauale, aga ta tegi otsuse jätta süüdistus esitamata. Asi ei jõua seega kohtusse, vahendab Iltalehti.
Pereisa rääkis eeluurimisel, et oli läinud eelmise, 2020. aasta septembri õhtul hoovi puid tegema. Ta oli olnud väljas 10-15 minutit, kui ema jooksis toast välja ja ütles, et laps ei hinga.
Mõlemad vanemad jooksid tuppa. 3-kuune poiss oli mähkimislaua peal ja ei reageerinud millelegi. Ema helistas häirekeskusse ja rääkis olukorrast. Isa oli üritanud elustada last algul mähkimislaual ja siis põrandal meedikute juhiste järgi.
Meditsiinikopter viis lapse enam kui 200 kilomeetri kaugusele Turu ülikooli haiglasse. Laps suri kaks päeva hiljem.
Eeluurimise järgi oli laps käinud arstlikul ülevaatusel vaid päev enne juhtunut. Seal oli laps terve. Pärast ülevaatust oli laps käinud koos vanematega ujumas. Teised ei märganud lapse juures midagi imelikku.
Pärast ujumist oli laps olnud kodus koos isa, ema ja alla 2-aastase vanema vennaga. Seetõttu kahtlustatakse, et kas isa või ema kasutas lapse peal füüsilist jõudu ja põhjustas lapse surma.
Ema rääkis ülekuulamisel, et laps oli enne juhtunut söönud halvasti. Pärast söötmist oli ema jätnud lapse hetkeks diivanile. Kui ema tagasi tuli, hakkas ta lapsel mähet vahetama.
Ema väitel oli laps tundunud tõstes esialgu veidi jäik, ja pärast seda lõtv. Ema keeras last mähkimislaual ja lapse pea kukkus tagasi. Pärast seda laps enam ei hinganud.
Arsti väitel ei saanud mähkimislauale panek tekitada lapsele selliseid vigastusi, mis lapsel tuvastati. Arsti väitel olid vigastused „väga tõenäoliselt” vanemate vägivalla tulemus.
Arsti väitel on tõenäoline, et vigastused tekkisid lapse raputamisest, kuna lapsel oli küljeluu murd. See on arsti väitel tüüpvigastus, kui last raputatakse teda rinnust pigistades.
Raputamine peab olema täiskasvanu poolt tehtud, kuna teine laps ei suuda last niimoodi raputada, selgub prokuröri otsusest.
Prokuröri väitel pidas arst tõenäoliseks, et lapsele tekitatud vigastused olid raputamise tulemus. Eeluurimisel aga ei suudetud kindlaks teha, kes last raputas.
Seega jäeti süüdistus esitamata. Prokuröri väitel polnud kahtlusaluste vastu süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid.
Vanemaid kahtlustati ka imiku 2-aastase venna kallal vägivalla tarvitamises. Poiss vaadati pärast väikevenna surma üle. Arsti seletuse kohaselt oli pojal kehal jälgi, mis olid tõenäoliselt teise isiku poolt tekitatud.
On võimalik, et vanema venna vigastused olid seotud mõne õnnetusega, aga vigastuste asukoht oli selle stsenaariumi jaoks „eriti harukordne”.
Prokurör aga jättis esitamata süüdistuse ka vägivalla osas. Prokuröri väitel polnud kahtlusaluste vastu süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid.
Pereema on nüüd 26-aastane ja isa 54-aastane. Nemad end mileski süüdi ei tunnistanud.