Koroona levik on Soomes jõudmas pandeemia aja kõrgeimale tasemele. Praegused vaktsiinid ei suudagi ära hoida koroona levikut, ütles selle peale terviseameti peaarst Hanna Nohynek.
Soomlased on hämmingus, sest alles eelmisel nädalal täitus suur eesmärk 80-protsendilise vaktsineerituse osas, mis pidi olema piisav, aga nakatumiste arv on tõusnud pandeemia aja kõrgeimale tasemele. Samuti kasvab kiiresti haiglapatsientide arv. Inimesed ei saa aru, mis toimub.
Miks siis epideemia olukord ei parane, kui vaktsineeritus kogu aeg tõuseb? Kas Soomes valiti vale tee, kui loodeti liigselt kahele doosile ja rõhuti võimalikult paljude inimeste vaktsineeritusele kahe doosiga?
Soome vaktsiiniuuringute keskuse juht Mika Rämet ütles, et Soome strateegia on olnud üldjoontes siiski hea. Praegu on antakse Soomes kolmandaid doose riskigruppidele ja üle 60-aastastele. Kolmas doos antakse pool aastat pärast teist doosi, vahendab Helsingin Sanomat.
Rämeti sõnul hakati Soomes suhteliselt varakult jagama kolmandaid doose. On teada, et vaktsiini mõju kaob pärast teist doosi, aga kuue kuu pärast peaks kaitse olema veel piisav, ütles Rämet.
Terviseameti andmetel on kaitse pärast teist doosi tööealistel veel väga hea 6 kuu pärast. Kaitse väheneb kiiremini riskigruppidel ja eakatel.
Kahe doosi mõju nakatumise vastu väheneb kiiremini kui kaitse haiguse vastu. Rämeti sõnul on probleem pigem selles, et Soomes on veel suhteliselt palju neid, kes pole saanud esimest vaktsiinidoosi. Ligi 14 protsenti üle 12-aastastest pole saanud esimest doosi.
Terviseameti peaarst Hanna Nohynek rõhutab, et riikliku vaktsineerimisstrateegia eesmärk on ära hoida rasket haigestumist, surmasid ja eluaastate kaotust. Samal ajal tuleb säilitada tervishoiu võimekust.
Kaks vaktsiinidoosi kaitsevad uuringute järgi hästi raske koroonahaiguse ja surma eest ning küllalt hästi enda nakatumise ja teiste nakatamise eest.
Nohyneki väityel langeb vaktsiini kaitse nakatumise eest 3-6 kuu jooksul. Aga isegi kui kaitse nõrgeneb, on see piisavalt hea raske koroonahaiguse eest.
Soomes kutsutakse koroonat üha enam vaktsineerimata inimeste pandeemiaks, aga see ei tähenda, et viirus ei leviks vaktsineeritute hulgas. Vaktsineeritute nakatumine kasvab seda enam, mida enam inimesi on vaktsineeritud.
Soomes on praegu vaktsineerimata inimeste hulgas nakatumine suurem, aga Nohynek märgib, et vaktsineeritud inimesi testitakse vähem ja see avaldab mõju näitajatele.
Delta variandi puhul on nii, et see levib ka vaktsineeritute hulgas kergesti. Seetõttu ei suuda vaktsiinid koroona levikut peatada. Ainult piirangud aitavad koroona levikut pidurdada, ütles Rämet.
Ka Hanna Nohynek on sama meelt. Tema sõnul on nüüdseks aru saadud, et praegused vaktsiinid ei suuda koroona levikut peatada. Viirus nakatab ka kahe doosiga vaktsineerituid, mistõttu tuleb kasutada muid meetodeid viiruse leviku peatamiseks.
Paljudes riikides antakse inimestele kolmandaid soose, aga ka ka see ei pruugi olla lahendus. Praegu pole veel teada, kuidas levib koroona kolme doosiga vaktsineeritute hulgas.
Iisraelis oli kahe esimese vaktsiinidoosi vahe väike ja see kiirendas vaktsiini mõju kadumist. Lisaks kolmandatele doosidele kaalutakse Soomes aasta lõpus 5-11-aastaste laste vaktsineerimist.
Asjatundjad rõhutavad, et kuigi vaktsiinid ei peata koroona levikut, kaitsevad need küllalt hästi raske koroonahaiguse eest. Kolmandatest doosidest tähtsam on võimalikult suure osa inimeste vaktsineerimine kahe doosiga.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008407952.html
