Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et kolmandaid vaktsiinidoose on vaja selleks, et vaktsiinid „lekivad”. Praegu pole veel teada, kas vajatakse neljandaid ja viiendaid doose.
Nohynek samas märkis, et vaktsineeritud inimestel on palju väiksem tõenäosus sattuda koroonaga haiglasse, vahendab Iltalehti.
Soomes hakatakse järgmisena koroona vastu vaktsineerima lapsi. Lastel pole vaktsiini kahjulikke kõrvaltoimeid eriti avastatud.
Vaktsiini kolmandaid doose on soovitatud üle 60-aastastele ja riskigrupi inimestele. Kolmanda doosi on saanud 2,7 protsenti soomlastest.
Arvatakse, et kolmandad doosid antakse tulevikus kõigile täiskasvanutele.
Nohynek samas tunnistas, et vaktsiinid ei peata viiruse levikut ega summuta pandeemiat. Koroonavaktsiinid on nn lekkivad vaktsiinid ehk haigestuvad ka vaktsineeritud. Vaktsineeritud haigestuvad aga leebemalt.
Vaktsineeritud võivad ka nakkust edasi levitada. Valmistuima peab selleks, et koroona on meie seas veel pikalt, ütles Nohynek. Tema väitel on veel vara öelda, kas vaja on neljandat ja viiendat doosi.
Maailmas on praegu kasutusel 19 koroonavaktsiini ja väljatöötamisel on veel kümneid vaktsiine. Praegu antakse iga päev ligi 30 miljonit doosi vaktsiini.
Maailmas on vaid ligi pooled inimesed saanud ühe vaktsiinidoosi, vaesemates maades vaid 4,2 protsenti. Viiruse eri variandid tekivad seal, kus viirus levib laiemalt. Kui aga tekivad uued variandid, siis võivad need olla sellised, mille peal vaktsiinid ei tööta.
