Tulekul on uus, USA ravimifirma Novavax koroonavaktsiin, mis on tehtud traditsioonilisel meetodil ja pole kasutatud uut tehnoloogiat.

Praegu hindab vaktsiini Euroopa ravimiamet EMA ja oodatakse, et vaktsiin saab peagi müügiloa. See vaktsiin võib olukorda muuta, kuna on tehtud nagu varasemad vaktsiinid ja seetõttu võib olla sobilik neile, kes pole julgenud ennast veel vaktsineerida lasta, vahendab Yle.

Senised mRNA vaktsiinid (Pfizer ja Moderna) ning viirusvektorvaktsiinid (AstraZeneca ja Janssen) ei sobi neile, kel on probleemid vereringega, kuna need vaktsiinid võivad põhjustada südamepõletikke ja vereklompe, vahendab Nature.

Novavaxi vaktsiin põhineb viiruse valkudel ja selle meetodiga on vaktsiine toodetud aastakümneid, näiteks hepatiidi, ohatise ja muude viirushaiguste vastu.

Immuunsuse tekitamiseks kasutatakse valgupõhistes ehk komponentvaktsiinides viiruse komponente – valkusid (koroona puhul ogavalk) – koos immuunsust tugevdavate lisaainetega (adjuvant) ja need viiakse otse rakkudesse, selle asemel, et kasutada teatud geneetilist koodi, mille abil rakud neid valkusid sünteesivad.

Valgupõhiseid vaktsiine pole koroona vastu veel laialdaselt kasutatud, aga uuringute põhjal on nad efektiivsemad ja ohutumad ning neil on vähem kahjulikke kõrvaltoimeid.

Maailmas on valgupõhised koroonavaktsiinid kasutusel juba näiteks Kuubal ja Taiwanil. Valgupõhiseid vaktsiine on lihtsam toota ja nad taluvad paremini temperatuurierinevusi, seetõttu on neid lihtsam transportida.

Valgupõhised vaktsiinid on uuringute põhjal ohutumad kui mRNA või vektorviiruse vaktsiinid, kuna neil pole tuvastatud selliseid kõrvalnähtusid nagu peavalu, palavik, iiveldus ja külmavärinad. Sellega sarnanevad nad rohkem seniste gripivaktsiinidega.