24-aastane haiglaõde Henna on üks neist, kes pole lasknud end koroona vastu vaktsineerida. Ta pole võtnud ühtegi vaktsiini, kuigi teeb haiglaõena tööd vanuritega õppimise kõrvalt. Ta õpib haiglaõeks.
Naine räägib, et ta pole võtnud ühtegi vaktsiinidoosi, aga ta pole vaktsiinivastane. Naine räägib, et ei usalda päris täielikult vaktsiine. Algul öeldi, et juba üks doos annab hea kaitse, aga ei anna. Siis oli vaja teist doosi, aga sellestki ei piisa. Nüüd võetakse juba kolmandaid doose, vahendab Iltalehti.
Henna on aru saanud, et vaktsiinide kaudu lubatakse asju, mis on veel lõpuni ära tõestamata. Teatud mõttes võetakse inimeselt enesemääramisõigus, kas ta tahab võtta vaktsiini tervislikel põhjustel. Koroonavaktsiin ei kaitse nakatumise eest, see vaid leevendab haigusnähtusid.
Naine räägib, et tema puhul on oht raskelt haigestuda väga väike. Ta on noor, terve, ei suitseta ja tal on tugev immuunsus.
Soome terviseamet tahaks hooldajatele peale suruda koroonapassi kasutamise, aga sotsiaal- ja terviseministeerium pole olnud sellega nõus. Terviseameti hinnangul annab pass kiiremini soovitud tulemuse kui seaduse muutmine nii, et koroonavaktsiin kantakse kohustuslike vaktsiinide hulka. Soome õiguskantsler Tuomas Pöysti on aga öelnud, et miski ei takista juba praegu meditsiini valdkonna tööandjatel töötajatelt vaktsineerimist nõuda.
45-aastane Heidi on haiglaõde Rovaniemis. Ta on vaktsineeritud, aga ei poolda sellele vaatamata koroonapassi kasutamist. Tema väitel ei erine haiglaõed teistest töötajatest, kes samuti teiste inimestega kokku puutuvad nagu arstid ja õpetajad. Seetõttu levib koroona ka mujal samamoodi nagu raviasutustes. Heidi leiab, et haiglaõed oskavad jääda koju põdema, kui neil esinevad haigusnähud. Keegi ei lähe haigena tööle, vaid minnakse testi tegema. Haiglaõed on tema sõnul täie mõistusega inimesed, kes suudavad end ise kontrollida.
Henna sõnul võib koroonapassi kasutamine olla keeruline. Kui pole sundvaktsineerimist, siis kedagi vaktsineerima sundida ei saa. Aga kuidas hakatakse sel juhul haiglaõdesid testima. Henna väitel on haiglaõdesid niigi vähe ja kui sealt veel vaktsineerimata töötajad ära võtta, siis ei jää enam kedagi, kes haigete eest hoolitseks.
Henna sõnul suudab iga haiglaõde ise otsustada, kas ta laseb end vaktsineerida või mitte. Ja mis siis, kui haiglaõde ei saa tervislikel põhjustel vaktsiini võtta? Kas see tähendab, et ta ei kõlba enam oma ametisse?
Heidi toob välja, et paljud lähedased ei kasuta patsiente külastades kaitsevahendeid. Lähedasi siiski juhendatakse, aga paljud saavad selle peale vihaseks. See on samuti oht nii haiglaõdedele kui hooldajatele. Samas toas võib olla teine patsient, kel on mõni haigus ja nõrgenenud immuunsus.
Heidi sõnul hakkab jutt haiglaõdede vaktsineerimisest muutuma juba süüdistavaks. Ta tahab sotsiaal- ja terviseministeeriumile edastada sõnumi, et reegleid rikkuvad külastajad on samasugune terviseoht.
Henna tunnistab, et kui vaktsiinide kohta oleks rohkem infot, siis ta oleks nõus seda võtma. Ta märgib, et võtaks vaktsiini, kui sellest oleks ka tegelikult kasu ja see annaks karjaimmuunsuse, ning kui seda on pikemalt uuritud. Praegu näiteks tunnistab terviseamet, et pole teada, milline on vaktsiini pikemaajaline mõju.
Henna samas tunnistab, et soovitab koroonavaktsiini kõigile neile, kel on oht raskelt haigestuda. Neile on vaktsiin kasulik. Sundvaktsineerimisest oleks kasu siis, kui see annaks karjaimmuunsuse. Praeguste vaktsiinidega pole aga karjaimmuunsust võimalik saavutada. Koroona levib ikka edasi, isegi kui kõik oleks vaktsineeritud, märgib Henna.
Henna lisab, et kõik see, mida ta räägib, on üleval ka terviseameti veebis. Näiteks see, et koroonavaktsiin ei hoia ära teiste inimeste nakatamist – see pole mingi saladus.
https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/d8c95e1c-269f-4b64-8a1d-7d2641e1bf6d
