99-aastane naine oli Soomes muutnud testamenti vaid veidi aega enne oma surma 2017. aastal. Naine jättis testamendiga kogu oma vara ühele 80-aastasele mehele, kes aitas teda raha-asjades ning käis tema juures süüa tegemas ja koristamas.
Ligi saja-aastasel naisel polnud elus olevaid lähedasi. Tema ainus laps oli surnud 1976. aastal ja abikaasa 1984. aastal, vahendab Iltalehti.
Naisele kuulus muu hulgas korrusmaja korter Põhja-Savos Iisalmis, mis oli väärt kümneid tuhandeid eurosid.
Vaidlus naise pärandi pärast algas pärast naise surma 2018. aasta jaanuaris. 2017. aastal tehtud testament tuli üllatusena naise õetütrele, kes oli märgitud pärijaks eelmises, 2011. aastal tehtud testamendis.
Asi oli Põhja-Savo kohus arutusel 2021. aasta märtsis. Asja kohtusse andnud õetütar märkis, et 80-aastane mees oli kasutanud ära eaka naise tervislikku olukorda. Naisel oli tuvastatud testamendi tegemise ajal kergekujuline Alzheimeri tõbi, mis oli mõne kuu pärast 2017. aasta maikuus juba keskmisel tasemel. Lisaks oli naisel tuvastatud vaimseid häireid ja agressiivsust 2016. aasta novembris.
Geriaatria arsti hinnangul polnud naine enam teovõimeline 2017. aasta veebruaris, kui tehti uus testament. 80-aastane mees oli tulnud eaka naise ellu vaid veidi aega enne testamendi tegemist. Ta oli aidanud organiseerida naise 99. sünnipäeva, mis oli naise jaoks olnud tähtis.
Mehe väitel oli naine hakanud pärast sünnipäeva rääkima testamendi muutmisest. Mees väitis, et ei sundinud naist selleks. Uus testament tehti naise kodus ning tunnistajateks kutsuti juurde naabrinaine ning kodus olnud haiglaõde.
Mees ütles, et ei mäleta, kas uus testament naisele ette loeti. Ta ütles, et näitas testamenti naisele, kelle väitel polnud midagi lisada. Mees tunnistas, et võibolla oleks pidanud kohale kutsuma ka arsti, et kontrollida naise vaimset seisundit.
80-aastane mees ütles kohtus, et tema arvates tahtis naine teha testamendi tema nimele, kuna naise sugulastel juba oli raha ja mees oli omakasupüüdmatult naist abistanud. Mees rääkis naisele oma majanduslikust seisust ning sellest, et ta kaotas majanduslanguse lama ajal kogu oma vara.
Mees hakkas 2017. aasta algusest tegelema ka naise raha-asjadega. Tal oli volitustega kinnitatud juurdepääs naise kontodele. Pärast testamendi tegemist oli mees soovinud saada ka naise eestkostjaks, aga selleks oleks ta pidanud täitma palju dokumente, millest ta loobus.
Naise kontode kasutamine oli arutusel kohtus juba varem. Ida-Soome kohus leidis 29. aprilli otsuses, et 80-aastane mees oli võtnud naise kontolt raha vahemikus 10.3.2017-10.5.2017. Ringkonnakohus mõistis mehelt naise sugulaste kasuks välja 10 000 eurot.
Kohus leidis oma otsuses, et naine oli huvitatud mehe kasuks testamendi tegemisest. Seejuures jäi aga näitamata, et naine poleks olnud sel ajal teovõimeline, kuna keskmisel tasemel Alzheimeri põdeja ei pruugi olla teovõimetu.
Kohus leidis lisaks, et mehe tegevusest ei tule välja, et naist oleks sunnitud testamenti tegema.
Kohus aga võttis arvesse seda, et uus testament tehti vahetult pärast seda, kui mees hakkas naist abistama. Uus testament oli tehtud kiirustades. Üks testamenti tunnistajatest oli üllatunud, kui teda kutsuti, ja ta mõtles tagantjärele, kas see oli ikka õige asi.
Kohus pööras tähelepanu ka sellele, et uues 2017. aastal tehtud testamendis puudus haua korrastamist puudutav nõue. 2011. aastal tehtud testamendis oli märgitud, et tema omandist tuleks kõigepealt maksta ära Kiuruvesi kogudusele naise enda, tema abikaasa ja poja ühise haua korrastamise kulud nii pikaks ajaks kui see on võimalik.
Õetütre väitel oli see haua korrastamise tingimus olnud naise jaoks väga oluline. 2017. aastal tehtud testamendis seda punkti enam polnud. Mehe väitel ei olnud naine talle sellest rääkinud.
Kohtu hinnangul ei tulnud välja, miks see punkt hilisemas testamendis välja jäi. Kohus leidis kokkuvõtteks, et uut testamenti ei tehtud vastavalt naise soovidele, vaid teda oli seda tegema pandud. See asjaolu muutis testamendi kehtetuks.
Mees peab maksma naise õetütrele kohtukulude eest hüvitist 8 098,75 eurot. Mees ei jäänud kohtu otsusega rahule ja kaebas edasi ringkonnakohtusse, aga kohus ei võtnud asja menetlusse. Nüüd on ainus võimalus kaevata riigikohtusse, kui kohus asja menetlusse võtab.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/d5001128-6aec-49ea-b0c9-15b06fb62998
