Soomes on tõstatunud küsimus, kas kahe doosiga vaktsineeritud inimesed võivad nüüd koroonaga kokku puutuda, kuna kaks doosi peaks ära hoidma raske haigestumise.
Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek aga väidab, et nii see siiski pole ja isegi kahe doosiga vaktsineeritud täiesti terved inimesed võivad haigestuda raskelt, vahendab Iltalehti.
Taani epidemioloog Lone Simonsen pakub väljaandele Science antud intervjuus välja, et kahe doosiga vaktsineeritud võiksid end lasta koroonaga nakatada, et saada veel parem immuunsus.
Soome tearviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et selle peale on mõeldud, aga seda ei saa veel praegu soovitada. Kuigi väidetakse, et kaks doosi aitavad ära hoida raskelt haigestumist, ei saa Nohyneki väitel kahe vaktsiinidoosi peale täielikult lootma jääda.
Nohyneki väitel on võimalik, et raskelt haigestuvad ka need, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi või kes on haiguse läbi põdenud ja saanud ühe vaktsiinidoosi. Nohyneki väitel pole ette teada, kes on need, kes haigestuvad raskelt ka pärast teist vaktsiinidoosi – see on loterii.
Nohyneki väitel on olemas teatud riskitegurid, mis võimaldavad prognoosida rasket haigestumist ka pärast kahte vaktsiinidoosi – need on vanus, ülekaal ning teatud südame- ja kopsuhaigused. Ent raskelt võivad haigestuda ka kahe doosiga vaktsineeritud täiesti terved inimesed.
Oht on suurem neil, kelle immuunsus on nõrgem, need on eakad inimesed. Arvestada tuleb ka sellega, et vaktsiini antud kaitse ajaga nõrgeneb.
Praegu pole veel teada, kui hea kaitse annab kolmas vaktsiinidoos. Vastavat infot oodatakse Iisraelist, kus enam kui kolmandik elanikest on vaktsineeritud kolmanda doosiga.
Soomes on terviseameti andmetel saanud vähemalt ühe doosi 84 protsenti üle 12-aastastest ja kaks doosi üle 70 protsendi.
Nohynek ütles, et sellises seltskonnas, kus enamus on vaktsineeritud kahe doosiga, on nakkuse saamise tõenäosus väike. Kahe doosiga vaktsineeritud eritavad viirust vähesel määral.
Kui aga vaktsineerimata inimesi on palju, siis tuleb sügise ja talve jooksul ette palju raskeid haigestumisi, ütles Nohynek. Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 20-79-aastased jõudnud haiglaravile 17 korda suurema tõenäosusega kui vaktsineeritud.
Kardetakse ka seda, et kui ühiskond avaneb ja levima hakkab gripp, siis võib koroona ja gripi koosmõju olla inimestele väga ohtlik. Soome peaks oktoobris jõudma uue hooaja gripivaktsiinid ja ka gripi vastu soovitatakse lasta end vaktsineerida.
Praegu ei oska veel keegi prognoosida, milliseks kujuneb eelolev talv seoses koroonaga. Üks võimalus on, et koroona muutub varasemast leebemaks. Sellisel juhul põetakse haigus kergel kujul läbi juba lapsena.
Teine võimalus on see, et viirus püsib ohtlikuna ja tekivad veel ohtlikumad mutatsioonid, mistõttu on vaja lasta end vaktsineerida vähemalt kord aastas. Koroona senine areng on näidanud, et viirus muteerub väga kergesti. Koroona on muteerunud viis korda kiiremini kui A-tüüpi gripiviirused, ütles Nohynek.
