Eestineni toimetusega võttis ühendust eesti mees, kes nakatus nädal tagasi koroonaga ja jäeti haigusega hätta. Ta on elanud Soomes püsivalt juba 11 aastat, aga nii hullu olukorda kui nüüd pole varem olnud. Kui ta küsis, milles probleem, siis väideti et „Meillä on ruuhka!” (tõlkes: Meil on kiire).
50ndates eluaastates eestlasele Jaanusele valmistab tuska see see, et kirjutatakse, kuidas koroona vastu Soomes võideldakse, aga tegelikkus on hoopis midagi muud. „Olen tänaseks olnud nädal aega positiivne ja võin öelda, et see kõik, mis räägitakse, on lausvale,” räägib Jaanus, „pärast piirangute mahavõtmist ja ümberkorraldusi meditsiinis enam mingit abi ei saa, vähemalt Helsingi piirkonnas on asi sedasi.”
Jaanus räägib, et elab Vantaal Tikkurilas, aga pärast nakatumist saadeti hoopis Helsingisse Malmi tervisekeskusse. See pole tema sõnul mingi abi, kui sind saadetakse haigena nakatumiskeskusesse kuskile teise maailma otsa, vaatamata sellele, et oled positiivne ja rongis ning bussis liikuda ei tohi. Malmi keskuses mõõdeti vererõhku ja võeti vereproov. Vere võtmisega veenist laborant hakkama ei saanud.
„Oli teine must nagu minu südametunnistus ja alles õppis ametit,” kirjeldab Jaanus, „Kui käsivarred ja käelabad olid läbi torgitud, siis viiendal katsel sai elukaaslasel siiber ja pani mulle ise selle nõela veeni, tema saab sellega hakkama, sest on olnud 35 aastat anestesioloogia õde. Rohkem laborante tervisekeskuses aga polnud. Et olen üle viiekümne vana, siis anti mingi ravim, mis peab verd vedeldama, et trombe ei tekiks. See on ka kõik. Arsti sa lihtsalt ei näe, sinu ja arsti vahelist suhtlust vahendab õde, kes siis jookseb iga küsimuse korral arsti juurde ja tagasi. See, et sa vaevu jalul püsid, köhid ja läkastad ei huvita nagu eriti kedagi. Sain köharohu retsepti alles pärast seda, kui olin tõstnud suure kisa ja ka siis läbi häda.”
Eesti meest jooksutati Malmi tervisekeskusse kaks korda ja teisel korral öeldi, et peaks minema hoopis oma elukohajärgsesse tervisekeskusse.
Soomes elavat eestlast pani imestama see, et keegi ravimisega ei tegele. „Köhid nii, et kopsutükid lendavad, suure kauplemise peale saad retsepti köharohule, aga kopse ei uuri keegi,” märgib ta. „Isegi ei kuulatud, et mis seal on. Öeldi, et kui on halb, siis kutsu kiirabi.”
Jaanuse elukaaslane, kes on lähikontaktne, sai karantiini teate alles üleeile, viis päeva hiljem. Tööandja käskis tööle tulla, aga ta lihtsalt ei läinud, sest kartis teisi nakatada. Ta töötab koolis. Ankeedi oma kontaktide kohta täitis Jaanus aga samal ööl, kui sai testi vastuse. Tegeleti sellega aga alles üleeile. Selle viie ööpäevaga oleks ta pool Vantaa linna jõudnud nakatada.
Jaanus pole vaktsineeritud ja on praegu ikka veel haige. Haigus meenutab korralikku grippi koos köha ja nohu ning lõhnade kadumisega. Karantiin lõppeb 14. novembril.
Kuigi Soomes on räägitud riikliku meditsiini kohta imelugusid, mistõttu paljud on võtnud era-ravikindlustuse ja käivad erakliinikutes, räägib eesti mees, et arstiabiga on ta ka varem kokku puutunud, aga nii hull kui praegu pole asi eelneva 11 aasta jooksul olnud.
Kui räägitakse, et pärast nakatumist helistatakse ja küsitakse tervise kohta, siis eesti mehega oli nii, et helistati pärast nakatumist ja saadeti Malmi tervisekeskusse. Rohkem pole keegi peale koroonadetektiivide helistanud ja needki ärkasid alles laupäeval.
