Soomes on 6. oktoobri seisuga saanud 84 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastastest ja vanematest vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 72 protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi. Praeguste hinnangute kohaselt on oktoobri lõpuks võimalik saavutada vaktsineerimise ulatus 80 protsenti eeldusel, et vaktsineerituse kasv ei aeglustu.
Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 87 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Kaks doosi on saanud 83 protsenti 50–59-aastastest ja 76 protsenti 40–49-aastastest. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosiga kaetus kasvanud kõige enam 12-15-aastaste vanuserühmas (1 protsendipunkt, 68 protsendilt 69 protsendile). Teise doosiga kaetus on nädala jooksul enim kasvanud vanuserühmades 12-15 ja 16-19 (kummaski 8 protsendipunkti, nüüd 12-15-aastastel 15 protsenti ja 16-19-aastastel 47 protsenti), edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.
Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 12–79-aastased inimesed koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 14 korda sagedamini kui need, kes on samas vanuserühmas kahe doosiga vaktsineeritud. Haiglaravi koormus suureneb mitmes ravipiirkonnas.
Kõige tähtsam on teha kõik endast olenev, et tagada võimalikult suur vaktsineeritus ja ohutusmeetmed piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks võib piirkondlik ja kohalik epideemia olukord nõuda eraldi teabejuhiste andmist ja piirangute otsuste langetamist omavalitsuste või piirkondade kaupa.
Septembris koroonaga haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata
Koroonaviirusega patsientide iganädalane haiglasse sattumiste arv on viimase kuue nädala jooksul varieerunud 60–81 vahel. Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 69 uut koroonaviiruse patsienti ja intensiivravi osakondadesse 22 uut patsienti. Eelmise, 39. nädala lõpus oli haiglaravil kokku 105 koroonaviiruse patsienti, kellest 33 olid intensiivravi osakondades. Nädal varem olid vastavad näitajad 56 patsienti haiglaravil ja 25 intensiivravi osakonnas.
Haiglasse sattumise oht on olnud kõige suurem vaktsineerimata isikutel vanuses 50-79 aastat ja see on 18 korda suurem kui samas vanuserühmas kaks korda vaktsineeritute puhul. Septembris haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata. Tõsiste juhtumite ärahoidmine ja haiglaravi vajaduse vähendamine nõuab nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähendamist.
Koroonaga nakatumiste arv pööras kasvule
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on muutunud murettekitavaks, seda just vaktsineerimata elanikkonna hulgas. Viimase kahe nädala jooksul (20. septembrist 3. oktoobrini) esines uusi nakatumisi 123 saja tuhande elaniku kohta, mida on 15 protsenti rohkem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 107 saja tuhande elaniku kohta. Uute koroonajuhtumite arv nädalas on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud rohkem kui 800 juhtumi võrra: 39. nädalal diagnoositi kokku 3826 uut juhtumit, võrreldes eelneva nädala 3008 nakatumisega. Haiguse tagajärjel oli 6. oktoobri seisuga teatatud nakkushaiguste registrile kokku 1089 inimese surmast.
Muudetud juhiste tõttu on testide arv veelgi vähenenud ja 39. nädalal oli tehtud teste umbes 10 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Testimise arvu vähenemine ja täpsem suunamine väljendub positiivsete proovide osakaalu suurenemises. Eelmisel nädalal testitud proovidest olid positiivsed 4,9 protsenti. Number on võrreldes eelneva nädalaga tõusnud, kui see oli 3,5 protsenti. Positiivsete testitulemuste osakaalu selge suurenemine tähendab, et elanikkonnas suureneb haigestumine.
Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeva pärastlõunal terviseameti veebisaidil.
