Kui oled veetnud aega sotsiaalmeedias või käinud mõnel spordiüritusel, siis on soovitatud rohkem vett juua. Kuulsused kannavad kaasas suuri veelähkreid ja kõiksugu asjatundjad soovitavad ohtralt vett juua. Mõnedel veepudelitel on isegi peal kiri, et joo rohkem.
Väidetakse, et midagi rohkem juua vett, seda parem on mälu ja vaimne tervis, seda rohkem on energiat. „Joo vett” tähendab juba sisuliselt sama, mis „ole terve”. Aga mida see tegelikult tähendab? Joomist soovitatakse enamasti siis, kui inimene on mingi koguse vedelikku kaotanud, räägib USA Michigani osariigi Oaklandi ülikooli nefroloogia abiprofessor dr Joel Topf.
Samas aga, nagu räägib Alabama ülikooli teadlane Kelly Anne Hyndman väljaandele New York Times, ei tee lihtsalt vee suurem joomine inimest tervemaks. Piisav vedeliku kogus on oluline, aga enamasti pole inimestel puudust ning lihtsalt pidev joomine päeva jooksul pole vajalik.
Piisav vedelikukogus tähendab elektrolüütide nagu naatriumi ja vee piisavat kogust organismis, aga selle saavutamiseks pole vaja pidevalt klaasi kummutada.
Üldine soovitus on juua päeva jooksul 8 suurt klaasitäit vedelikku. See on aga müüt, räägib Wayne’i ülikooli sporditeadlane Tamara Hew-Butler. Rolli mängivad keha suurus, õhutemperatuur ja higistamine. 100-kilone inimene, kes on just läbinud 15 kilomeetrit kuuma käes vajab selgelt rohkem vedelikku kui 60-kilone kontoritöötaja, kes on päev läbi olnud konditsioneeriga ruumis.
Vedeliku kogus sõltub ka tervisest. Südamerikke või neerukividega isik vajab erinevas koguses vedelikku võrreldes näiteks isikuga, kes võtab diureetikume (urineerimist soodustavaid aineid). Rohkem tuleb juua, kui oled haige, oksendad ja kõht on lahti.
Enamuse noorte ja tervete inimeste puhul kehtib reegel, et juua tuleb siis, kui on janu, räägib dr Topf. Vanemaealistel on soovitav joomisele tähelepanu pöörata, sest vanusega kaob janutaju. Erinevalt aga levinud arvamusest pole vaja vaadata oma uriini värvi. Jah, on võimalik, et tumekollane uriin näitab vedelikupuudust, aga teaduslikult pole tõestatud, et uriini värv sõltub üksnes tarbitud vedeliku kogusest.
Samuti pole vaja tingimata juua ainult vett, nagu soovitatakse. Piisab ükskõik millisest joogist, näiteks gaseeritud jookidest või mahladest. Üks levinud arvamus on, et alkohoolsed või kofeiiniga joogid viivad organismist vedeliku välja, aga see pole tõsi. 2016. aastal läbi viidud vastav uuring näitas, et pole vahet, kas juua janu korral vett, õlut, kohvi või teed – mõju on sama.
Vedelikku saab ka toitudest. Vedeliku kogust aitavad tõsta puuviljad, juurviljad, supid ja kastmed. Toidu seedimisega eraldub samuti vett ja see aitab omakorda janu kustutada.
Mõned spordijookide reklaamid väidavad, et inimene peab pidevalt taastama elektrolüüte. Samas pole sel mingi teaduslikku põhjendust. Elektrolüüdid nagu naatrium, kaalium, kloriid ja magneesium ehk nö laetud ained on olemas kehavedelikes (nagu veri ja uriin) ning aitavad tagada vee tasakaalu. Nad on olulised närvide, lihaste, aju ja südame tegevuseks.
Kui inimene on janus, siis organismis elektrolüütide tase kasvab, mille tulemusel hakkab eralduma hormooni vasopressiin, mis omakorda vähendab uriini kogust ja vedelik läheb tagasi organismi, korvates nõnda vedeliku puudust. Seega – kui kaotad vedelikku sportides või haiguse tagajärjel, pole vaja kohe elektrolüüte spordijookidega korvata. Enamus inimesi saab piisavas koguses elektrolüüte toidust.
Kuigi arvatakse, et suurem vee kogus on kasulik, siis nii see ei ole. Mõned neeruhaigustega inimesed võivad end tunda paremini kui rohkem joovad, kuna neil on probleeme janu äratundmisega. Aga enamus terveid inimesi, kes kaebavad, et tunnevad end kehvasti vedelikupuuduse tõttu, võivad tegelikult olla haiged liiga suurest vee joomisest, spekuleerib dr Hyndman. Kui neil on näiteks peavalu ja nad arvavad, et see on vedelikupuudusest, siis võib olla vastupidi ja nad tunnevad end vett juues üha kehvemini.
Kui jood vett rohkem kui neerud jõuavad läbi töötada, võib elektrolüütide tase veres hoopis langeda ning enesetunne halveneb. Lühikese ajaga väga suures koguses vedeliku tarbimine võib kaasa tuua hüponatreemia ehk veemürgituse. See on väga halb asi, räägib dr Hyndman. Kui naatriumi kogus veres langeb liiga madalale, võib see kaasa tuua ajuturse ja närvisüsteemi häired nagu krambid, kooma ja isegi surma.
Näiteks 2008. aastal suri hüponatreemia tagajärjel üks 28-aastane naine kui oli joonud 3 tunni jooksul ligi 8 liitrit vett. Naine osales ühe raadiojaama korraldatud „kinni hoidmise” võistlusel, kus tuli juua võimalikult palju vett ja tualetti ei tohtinud minna. 2014. aastal suri Georgia osariigis üks 17-aastane ragbimängija, kes oli joonud 8 liitrit vett ja 8 liitrit Gatorade spordijooki.
Hüponatreemiat esineb viimasel ajal üha sagedamini spordivõistlustel ja kui mõni sportlane võistluse ajal kokku kukub, on hüponatreemia peamine põhjus.
Kuidas aga aru saada, kas vedelikku on piisavalt? Keha annab ise märku. See jutt, et vedeliku kogust peab kontrollima ja reguleerima, on puhas jama. Üks paremaid asju, mis sellisel juhul ette võtta, on mitte sellele mõelda. Kõige parem soovitus on dr Topfi arvates ka kõige lihtsam: Joo siis, kui on janu. Nii lihtne see ongi.
