Teadlased arvavad, et on avastanud nn pika koroona ehk long COVID-i põhjuse. Asjast teatas USA Arkansase ülikooli väljaanne UAMS News.
Pika koroona all peetakse silmas koroonahaigusega seotud vaevusi, mis esinevad veel mitmeid kuid peale koroona aktiivse faasi läbipõdemist. Nn pikka koroonat põeb eri uuringute põhjal kuni 30 protsenti koroonapatsientidest.
Pika koroona puhul on tuvastatud ligi 50 eri vaevust, millest tavalisemad on jõuetus, peavalu, tähelepanuhäired ehk nn aju-udu, juuste väljalangemine ja õhupuudus.
Arkansase meditsiiniülikooli UAMS teadlased kahtlustavad, et nn pika koroona põhjuseks on üks konkreetne antikeha, mis tekib mitu nädalat peale haiguse läbipõdemist. See antikeha rikub inimese immuunsüsteemi regulatsiooni, ütles uuringut juhtinud UAMS-i nefroloogia (neeruhaiguste) osakonna juhataja, professor John Arthur.
Koroona läbipõdemisel tekkiv antikeha rikub inimese organismis angiotensiini (hormoon, mis reguleerib vererõhku) muundavat ensüümi 2 (ACE2). Ensüüm ACE2 kontrollib inimese organismis omakorda reaktsiooni viirusele, tekitades molekule (peptiidid), mis käivitavad immuunsüsteemi. Koroona läbipõdemisel tekkiv konkreetne antikeha aga ründab ACE2 tööd, mistõttu peetakse seda antikeha peamiseks nn pika koroona põhjustajaks.
Teadlased võrdlesid uuringus 67 koroonat põdenud patsiendi ACE2 antikehasid vereseerumis nende omadega, kes polnud koroonat põdenud. 81 protsendil koroonat põdenud patsientide vereseerumis leiti antikeha, mis ründas ensüümi ACE2. Koroonat mitte põdenud patsientide vereseerumis sellist ensüümi ACE2 ründavat antikeha ei leitud.
Kui selgub, et see konkreetne antikeha on tõesti nn pika koroona põhjustaja, siis avaneb täiestui uus võimalus vaevuste raviks, ütles professor Arthur. On olemas ravimid, mis aitavad selliseid vaevusi leevendada. Uuringu järgmises etapis ongi kavas testida vastavaid ravimeid ja loodetavasti on neist abi, märkis professor Arthur.
