Soomlased on mures koroonavaktsiinide pikaajaliste kõrvaltoimete pärast, mis võivad ilmneda alles mitu aastat hiljem. Seda ei peeta aga eriti tõenäoliseks.
Soomlastel on hästi meeles seagripivaktsiin Pandemrix, mille puhul ilmnes paljudel inimestel narkolepsia alles poole aasta pärast. Tegemist on eluaegse haigusega, millest ei saa enam lahti. Sajad inimesed invaliidistusid.
Nüüd on tekkinud samad kahtlused seoses koroonavaktsiiniga, mida on testitud ja kasutatud väga lühikest aega. USA haiguste kontrollikeskus CDC on avaldanud info, mille kohaselt ilmnevad võimalikud kõrvaltoimed peale vaktsineerimist reeglina 6 nädala jooksul. Enamus kõrvaltoimeid aga ilmneb juba paari ööpäeva jooksul, need on valu süstimiskohas, palavik, peavalu, lihasvalu, väsimus ja nahalööve.
Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles väljaandele Helsingin Sanomat, et vaktsiini kõrvaltoimed tulenevad immuunrakkude ja spetsiaalsete vaheainete aktiveerumisest, mille tulemusel jääb rakkude mällu jälg, tänu millele oskab organism reageerida, kui sama haigusetekitaja organismi satub. Selline reaktsioon tekib vahetult peale vaktsineerimist ja seetõttu ilmnevad ka kõrvaltoimed kiiresti.
Vaktsiin kaob organismist küllalt kiiresti. RNA hävib mõne päeva jooksul. Ka ogavalk, mida RNA lihasrakkudes kodeerib, kaob organismist kiiresti. Need ei jää organismi pidama.
Seagripi vaktsiiniga oli samamoodi, et inimestel tekkisid kõrvaltoimed kohe peale vaktsineerimist. Mõnedel juhtudel aga ilmnes narkolepsia alles pool aastat, mõnedel juhtudel isegi mitu aastat peale vaktsineerimist. Ametivõimud ei pööranud narkolepsia juhtudele seoses vaktsiiniga tähelepanu. Mõned arstid küll kahtlustasid narkolepsiat peale vaktsineerimist, aga ametivõimud ärkasid alles siis, kui inimesi oli jõutud juba enam kui poole aasta jooksul vaktsineerida.
Kas midagi sarnast võib juhtuda ka koroonavaktsiiniga? Võib, aga see on vähetõenäoline, ütles Nohynek. Koroonavaktsiinide mõju on üldiselt juba teada, kuna esimestest vaktsineerimistest on möödas enam kui aasta.
Kõigi ravimite ja vaktsiinidega võivad kaasneda kahjulikud kõrvaltoimed. Vaktsiini võimalikku kahju tuleks aga hinnata suhtes haiguse võimalike kahjudega. Koroonavaktsiinide puhul on teada, et mRNA vaktsiinid (Pfizer ja Moderna) on seotud südamelihase ja südamevatsakeste põletikega. Seda on tuvastatud eriti noortel inimestel. Haigus ise aga põhjustab selliseid põletikke ligi 4 korda sagedamini. Seetõttu peetakse vaktsiine jätkuvalt väheohtlikeks.
Esimesi mRNA vaktsiine anti inimkatsetega seoses enam kui aasta aega tagasi. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel oli maailmas septembri alguse seisuga antud üle 5 miljardi vaktsiinidoosi. See tähendab, et on olnud võimalus jälgida vaktsiini toimet.
Koroonavaktsiinide puhul on kahtlustatud, et need põhjustavad viljatust. Nohyneki väitel aga pole selle kohta infot. Kahtlusi on äratanud see, et vaktsineerimine põhjustab menstruatsioonihäireid. See võib tuleneda vaktsiini poolt organismile tekitatud stressist. Viljatust aga pole vaktsiinidega seoses tuvastatud.
Meditsiini-alases teadusajakirjas Jama avaldati tänavu juunis uuring, milles võrreldi 18-50-aastaste meeste sperma kvaliteeti enne ja pärast esimest vaktsiinidoosi ning ligi 70 päeva pärast teist vaktsiinidoosi. Spermas analüüsiti seemnerakkude hulka ja nende liikuvust. Mõlemad näitajad püsisid pärast vaktsineerimist muutumatuna.
Praegu teadaolevalt pole koroonavaktsiinil selliseid kõrvaltoimeid, mis avalduksid mitu aastat pärast vaktsineerimist. Selliseid uuringuid ei saagi olla olemas, sest koroonavaktsiin on nii uus asi. Samas on vaktsineeritud väga palju inimesi ja selle põhjal oletatakse, et pikaajalisi kõrvaltoimeid ei esine. Isegi kui kõrvaltoimed esinevad, on need arvatavalt harvemini esinevad kui haigusega kaasnevad kõrvaltoimed.
