Soomes suri juulikuus 46-aastane mees, kes oli vaktsineerimata ja sattus koroonaga intensiivravile. Valdav enamus intensiivi sattunud patsientidest on Soomes vaktsineerimata, pooled neist alla 60-aastased.

Jorvi haigla intensiivravi peaarst Tero Varpula ütles, et iga intensiivravile saabunud patsient tundub ülearusena, sest vaktsiinid on saadaval.

Soomes on olnud koroonaga intensiivis kokku ligi 1000 patsienti. Neist ainult 10 on olnud kahe doosiga vaktsineeritud. Ühe doosiga on intensiivi sattunud 41 patsienti, vahendab Helsingin Sanomat.

Intensiivravile sattunud koroonapatsientidest valdav namus ehk 60 protsenti on olnud Helsingi piirkonnast. Pärast suve hakkas intensiivravil kasvama alla 60-aastaste osakaal.

Üha suuremal osal, praegu 57 protsendil intensiivravi patsientidest pole varasemast kroonilisi haigusi. Kuigi koroonaga satuvad intensiivi põhiliselt ülekaalulised, polnud iga neljanda intensiivravi patsiendi puhul ravile sattumise põhjuseks krooniline haigus ega ülekaal.

Varpula ütles, et intensiivravi puhul on probleemiks haiglaõdede puudus. Praegu on vaktsineerimata inimeste hulk veel nii suur, et intensiivravi on suure surve all. Kui vaktsineerimata inimeste osakaal püsib suur, siis püsib suur ka vajadus intensiivravi järele.

Praegu on olukord intensiivis siiski rahulik. Kolmapäevase seisuga oli terve Soome peale intensiivis vaid 30 koroonapatsienti. Kõige enam oli intensiivis koroonapatsiente 2020. aasta aprillis, mil neid oli 83.

Koroonaviiruse patsientide ravi kestab intensiivis kaua, keskmiselt 11 päeva. Sureb ligi 15 protsenti intensiivravi patsientidest. Intensiivravil olnud patsientidel esinevad mitmesugused tüsistused. Kui lamada intensiivis 11 päeva, siis jäävad lihased kängu ja jõud kaob. Taastumine kestab mitmeid kuid.

Haigus ise kahjustab kopsukudet. Raske haigesumise puhul on kopsud lõpuks läbi.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008274431.html